4,5 päeva

Minu äralennuni on aega neli ja pool päeva. Karta on, et need 115 tundi veedan ma paanikas. See paanika pole isegi seotud sellega, et ma Eestist lahkun ja võõral maal elama hakkan või sellega, kuidas ma seal hakkama saan. Pigem tuleneb paanika sellest, et pole selge, kuidas ma kõik asjad selle ajaga tehtud saan. Juba ma olingi sunnitud ära jätma Silveri sünnipäeva, sest ma lihtsalt ei suuda kahes kohas korraga olla. Ja sellest on tõesti kahju. Ilusat veerandsajandit, Silver!

Ma tahaks enne lahkumist näha veel Edet ja ema ja venda ja Lindat ja Mairit ja Krid ja kõiki tartukaid ja... Hmmm, paistab, et lahkumispeost polnudki erilist kasu! Aga ei, tegelikult ikka oli küll. See andis võimaluse ametlikult hüvasti jätta. Et ma tahan rohkem suhelda lähedaste inimestega pole mitte selleks, et jälle rääkida, kuidas ma varsti lahkuma hakkan. Pigem hoopis selleks, et ma suudaks maksimaalselt ilusaid mälestusi endaga kaasa võtta ja meenutada seda, milleks sõbrad tegelikult on.

:::::

Ma pole praegu suuteline korralikke eestikeelseid lauseid kokku panema. Kuidas pagana moodi ma suutsin 70 lk bakalaureusetööd kirjutada kui praegu ei saa kahe lõigugagi hakkama. Masendav! Aga ilmselt on targem praeguseks lõpetada.