Saabumine Telfordi
Lend oli nagu lend ikka. Vahemaandumine Prahas oli 5 tundi, aga selle kasutasime seiklemiseks. Yritasime Praha linna yles leida. Nagu hiljem avastasime, tegime praktiliselt poolele linnale tiiru peale, aga leidsime siiski lopuks kesklinna yles.
[vahemarkus: kaks Emily aktsendiga vaikest tydrukut segavad mu keskendumist, kuna istuvad korvalarvuti taga ja sosistavad omavahel. Peamiseks kommentaariks on: "Look how fast she's typing"]
Tanu sellele ekslemisele saime kesklinnas ainult paari maja vaadata ja asusime siis tagasi lennujaama poole orienteeruma. Me leidsime kyll mingi marsataolise asja, mis oleks meid 90 tsehhi krooni (45 EEK) eest lennujaama viinud, aga olime selleks liiga ihned, kuna linna olime (suure tiiruga!!!) ekselnud koigest 7.5 EEKi eest. Seega saatsin Lindale sonumi ja uurisin,kuidas kergemini/odavamalt lennujaama leida. Linda versioon tootas ja me leidsime ennast lennujaamast kaks tundi enne lennu valjumist ja koigest 6 EEKi vaesemana. Siis votsime kasile selle, mida koik lennujaamades viibijad varem voi hiljem teevad - tax free poodides lohnade nuusutamise. Leidsin endale uue lemmiklohna, aga kahjuks ei maleta enam, mis lohn see oli.
Teise lennu ajal olin juba suhteliselt uimane ja kell 1 oosel (seda siis Eesti aja jargi) maabusime Birminghamis. Loomulikult oli selleks ajaks vihma sadama hakanud. Raina kahtlustas kyll, et Billi vastas pole, aga tema oli siiski kohale ilmunud ja vedasime oma kotid tema autosse.
See autosoit oli ka ysna huvitav. Yks aspekt oli muidugi see, et liiklus oli valetpidi ja koik ringristmikud tuli labida vasakult. Aga eriti tore oli see, et kiirtee oli natuke remondis ja yleval olid 40 margid. Mina siis vaatan, et Bill soidab kyll kiiremini ja kiikan tema spidomeetrile. See naitab 40. Alles siis joudis mulle kohale, et ilmselt kaib siinne liiklus miilides. See teadmine tuli kasuks natuke aega hiljem kui vaatan, et Bill soidab 90ga. Jalle laks natuke aega mooda, enne kui ma tulin selle peale, et seda 1,6ga korrutada. Siis klammerdusin turvavoo kylge.
Maja, kus me elame on hammastavalt suur. "Kolme magamistoaga" on selle kirjeldamiseks muidugi liialdus, kuna kolmas tuba on 2x2m karp, aga siiski on ta paris suur. Majas on suur kook (seal peaks siis see tappidega taht olema) ja sellest eraldi veel soogitoa-taoline nurk. Nii et esmamulje oli kyll positiivne.
Kui me aga lopuks magama laksime, muutus olukord natuke ebameeldivamaks. Punkt 1 - tekke polnud (tanud emale ja Mairile, et ma siiski magamiskoti kaasa votsin). Punkt 2 - maja oli hirmuaratavalt kylm. Mahkusin siis kotti ja votsin veel kollase jaki ka peale, aga siiski oli ropult kylm ja praeguseks (15. sept) olen endale suutnud nohu hankida.
Naljakaid aspekte oli seal mitu - kraanikaussi oli topitud mingi kahtlane plastmasskauss. Nagu me hiljem avastasime, on see vist ainuke abinou selleks puhuks, kui kuum ja kylm vesi eraldi kraanidest tulevad. Vannituppa astumine meenutas purjus ambliku kylastamist, kuna igal pool rippusid mingid noorid. Nagu ilmnes kasutati neid noore nii tulede syytamiseks kui boileri toolepanekuks.
Meil on aed! Koos lillede, tomatite ja peetidega. Ja aias on ka mingi vaike kuur, tegelikult paris armas. Aed pole muidugi selline nagu meil, kus ka aega viita saaks - pigem on seal need vaikesed peenra- ja murujupid, et sul natuke ilusam aknast valja vaadata oleks.
Shifnal ise (see on siis see linnake, kus me elame ja tootame) on imepisike. Yhelgi majal pole rohkemat kui kahte korrust ja nad on koik sellised armsad - pruunist kivist, korstende ja hoolitsetud aedadega.
[vahemarkus: kaks Emily aktsendiga vaikest tydrukut segavad mu keskendumist, kuna istuvad korvalarvuti taga ja sosistavad omavahel. Peamiseks kommentaariks on: "Look how fast she's typing"]
Tanu sellele ekslemisele saime kesklinnas ainult paari maja vaadata ja asusime siis tagasi lennujaama poole orienteeruma. Me leidsime kyll mingi marsataolise asja, mis oleks meid 90 tsehhi krooni (45 EEK) eest lennujaama viinud, aga olime selleks liiga ihned, kuna linna olime (suure tiiruga!!!) ekselnud koigest 7.5 EEKi eest. Seega saatsin Lindale sonumi ja uurisin,kuidas kergemini/odavamalt lennujaama leida. Linda versioon tootas ja me leidsime ennast lennujaamast kaks tundi enne lennu valjumist ja koigest 6 EEKi vaesemana. Siis votsime kasile selle, mida koik lennujaamades viibijad varem voi hiljem teevad - tax free poodides lohnade nuusutamise. Leidsin endale uue lemmiklohna, aga kahjuks ei maleta enam, mis lohn see oli.
Teise lennu ajal olin juba suhteliselt uimane ja kell 1 oosel (seda siis Eesti aja jargi) maabusime Birminghamis. Loomulikult oli selleks ajaks vihma sadama hakanud. Raina kahtlustas kyll, et Billi vastas pole, aga tema oli siiski kohale ilmunud ja vedasime oma kotid tema autosse.
See autosoit oli ka ysna huvitav. Yks aspekt oli muidugi see, et liiklus oli valetpidi ja koik ringristmikud tuli labida vasakult. Aga eriti tore oli see, et kiirtee oli natuke remondis ja yleval olid 40 margid. Mina siis vaatan, et Bill soidab kyll kiiremini ja kiikan tema spidomeetrile. See naitab 40. Alles siis joudis mulle kohale, et ilmselt kaib siinne liiklus miilides. See teadmine tuli kasuks natuke aega hiljem kui vaatan, et Bill soidab 90ga. Jalle laks natuke aega mooda, enne kui ma tulin selle peale, et seda 1,6ga korrutada. Siis klammerdusin turvavoo kylge.
Maja, kus me elame on hammastavalt suur. "Kolme magamistoaga" on selle kirjeldamiseks muidugi liialdus, kuna kolmas tuba on 2x2m karp, aga siiski on ta paris suur. Majas on suur kook (seal peaks siis see tappidega taht olema) ja sellest eraldi veel soogitoa-taoline nurk. Nii et esmamulje oli kyll positiivne.
Kui me aga lopuks magama laksime, muutus olukord natuke ebameeldivamaks. Punkt 1 - tekke polnud (tanud emale ja Mairile, et ma siiski magamiskoti kaasa votsin). Punkt 2 - maja oli hirmuaratavalt kylm. Mahkusin siis kotti ja votsin veel kollase jaki ka peale, aga siiski oli ropult kylm ja praeguseks (15. sept) olen endale suutnud nohu hankida.
Naljakaid aspekte oli seal mitu - kraanikaussi oli topitud mingi kahtlane plastmasskauss. Nagu me hiljem avastasime, on see vist ainuke abinou selleks puhuks, kui kuum ja kylm vesi eraldi kraanidest tulevad. Vannituppa astumine meenutas purjus ambliku kylastamist, kuna igal pool rippusid mingid noorid. Nagu ilmnes kasutati neid noore nii tulede syytamiseks kui boileri toolepanekuks.
Meil on aed! Koos lillede, tomatite ja peetidega. Ja aias on ka mingi vaike kuur, tegelikult paris armas. Aed pole muidugi selline nagu meil, kus ka aega viita saaks - pigem on seal need vaikesed peenra- ja murujupid, et sul natuke ilusam aknast valja vaadata oleks.
Shifnal ise (see on siis see linnake, kus me elame ja tootame) on imepisike. Yhelgi majal pole rohkemat kui kahte korrust ja nad on koik sellised armsad - pruunist kivist, korstende ja hoolitsetud aedadega.
posted by Emily Isabel at
6:33 pm
0 Comments:
Post a Comment
<< Home