Esmamuljed, 1

Eile laksime hommikul valja ja vaatasime natuke Shifnalis ringi. Hinnang - terve linn on tapselt nii imepisike, kui alguses tundus ja poolest paevast tuli meile maja juurde jargi Sarah (yks tookaaslastest), kes meile kontori katte naitas. Tema oli ka see, kes selgitas, kuidas kyte sisse kaib, naitas, kuidas sisse lylitada dusiboileri (duss kaib eraldi boileriga) elektrit, mis hommikul korgid valja loi ja tegi meile yldiselt selle maja mehhanismid selgeks.

Vaatasime kontori yle, tutvustasime ennast koigile ja otsustasime Telfordi poole (u 4 km Shifnalist) teele asuda. Meile seletati, kust rongi peale saada ja kuidas shopping centre yles leida. Rongist jaime me loomulikult maha, kuna laksime alguses valele poole ja otsustasime selle asemel, et uut rongi oodates kylmetada, hoopis sooma minna. Leidsime mingi vaikse kohviku, mis meid (mitte vaga kalli) omletiga onnistas ja yhtlasi seletas, kuidas Telfordi saada ja kust bussi peale saada. Kuna bussipeatus oli lahemal ja bussiajad teada, siis valisime selle variandi.

Buss peatus kohe Telford Shopping Centre'i korval, mis oli vaga hea, kuna selleks hetkeks oli kohutavalt sadama hakanud ja me pidime ainult viis sammu tegema, et varju alla saada. Siinne vihm on kummaline - kui Eestis hakkab koigepealt tibutama, siis sajab, siis jalle tibutab ja siis jaab jargi, siis siin hakkab padukas sadama, vaatad viie minuti parast aknast valja ja juba paike paistab. Varsti vaatad uuesti aknast valja ja jalle sajab jne jne

Igal juhul veetsime me pool paeva shopates ja otsisime pohiliselt adaptereid taga. Lopuks me need ka leidsime, aga loomulikult ainult sellised, mis europistikutest britipistikud teevad, samas kui meil oli vastupidist jubinat vaja, et mobiile laadida ja muid selliseid elutahtsaid toiminguid teostada. Nii olimegi sunnitud hirmsa raha eest uued laadijad ostma. Porssad! Asja iroonia seisneb selles, et kui emale teatasin, et ta voiks meile paar adapterit otsida, teatas ta, et nende firma myyb neid!

OK, pean lopetama. Jatkub hiljem!