Vaikesi juppe
See nadal meil kooli pole ja sellest tulenevalt pole ka midagi p6nevat kirjutada. Nadalavahetus moodus, nagu tavaliselt, shoppamise ja koristamise tahe all. Viimase raha (neljapaeval on palgapaev) kulutasime telefoniarve maksmiseks, nii et nyyd v6ib jalle rahus helistada, ilma et peaks k6ne katkemise parast muretsema (mitte et see mure enne vaga pakiline oleks olnud). Yhtlasi laadisin ka oma k6nekaardile raha juurde ja olen jalle valmis k6igiga s6numineerima.
See k6nekaardi laadimine oli ka muidugi omaette nali. Nimelt on siin tegelikult ysna mugav systeem, kus saab pangaautomaatidest oma k6nekaardile (v6i ka teiste kaartidele, kui vale telefoninumbri kirjutad) raha juurde laadida. Lippan siis mina lahima Lloydsi panga automaadi juurde ja teen keerulise laadimisprotsessi labi ning saan tulemuseks teate: "Unfortunately we were not able to complete the task. Please take your card and try again later or contact your service provider!" Kui teid juhuslikult peaks huvitama, kuidas ma seda teksti nii hasti maletan, siis pean tunnistama, et nagin teda laupaeva jooksul vist umbes kymme korda.
Kui esimene ja teine katse eba6nnestusid, tegutsesin natuke Telford Shopping Centre'is ja iga kord kui jarjekordselt automaadist mooda laksin, katsetasin uuesti. No ei 6nnestunud! Tulime koju, ma rabasin vihmavarju ja laksin poodi (sest ei viitsi hasti kaheliitrist piimaanumat kae otsas Telfordist vedada) ning rabasin yhtlasi ka pangakaardi kaasa, et s6bralikus Shifnali pangaautomaadis uuesti telefoni laadida proovida. Isegi kodune ymbrus ja klaviatuurile tilkuv vihm ei muutnud panka s6bralikumaks - "Unfortunately we..." ilmus uuesti ekraanile. Alles pyhapaeval 6nnestus mul see keeruline protsess 6nneliku l6puni viia.
:::::
Otsustasin tervislikuks hakata ja endale mingeid vitamiine manustama asuda. Nyydseks olen seda nadal aega teinud ja lippan ringi nagu mingi Danone'i (v6i mis asi see oligi, mis muuseumitootajad tegutsema pani) reklaam. Rainale kain ilmselt praeguseks juba paris narvidele. Hyplen mooda maja ringi ja tegutsen. Sellel on ka omad positiivsed omadused: naiteks ei hairi mind absoluutselt labi vihma poodi lippamine v6i mingite salatite hakkimine ja koristamine, aga kokkuv6ttes on ta k6rvaltvaatajatele ysna hirmus. [Vahemarkus: mu tuba on endiselt segamini. Ta tundub olevat taiesti immuunne minu katsetele teda koristada!]
:::::
Pyhapaeval ilmus meie ukse taha mingi kahtlane onu ja n6udis sisselaskmist. OK, tegelikult asi nii hull ei olnud. Ta vabandas ette ja taha ja uuris, et kas ikka sobib, kui ta sisse tuleb. Kuna tegemist oli meie majaomanikuga ei saanud ma talle teatada ka, et olen parajasti ametis oma mp3 listile kaasalaulmisega ja kas ta tuleks hiljem uuesti, kui ma oma haale ara kisanud olen. Lisaks oli meil nagunii vaja temaga suhelda seoses pysiyhendusega (loe jargmist juppi!) ja ikka on tore teada, mis inimene ta on.
Tuli valja, et oli taitsa tore onu! K6ige iseloomustavam fakt oli vast see, et ta hakkas meile kyttesysteemi peensusi tutvustama, mida kuskilt alt august urgitseda tuleb, ja kysis siis, kas ma sooviks temaga p6randale heita. Ja siis naeris tykk aega selle yle ning palus oma naisele mitte raakida. Aga jah, ta lubas meil kogu aia yles kaevata, kui seda soovime ja yldse majaga nii ymber kaia, nagu soovime, kuna see ju meie kodu on.
Ta vaatas elutoas ringi ja imestas, et k6ik on samamoodi nagu nad kuus nadalat tagasi selle jatsid. Ilmselt ta ootas, et me oleme selle aja peale k6ik vabad pinnad nipsasjakeste ja lillepottidega katnud.
Sellega seoses tuligi meelde veel yks asi, millest ma kirjutada tahtsin - inglaste igatsus iga vaba pind k6iksugu kujukestega katta. Shifnali vahel ringi kaies ja teiste akendest sisse vaadates (mida ma habivaarselt tihti teen) on v6imalik tutvuda issanda loomaaiaga portselanis. Ma isegi ei raagi karjusepoistest ja lamburitydrukutest, mis igal endast lugupidaval pereemal riiuli peal peavad olema. Ei! Juba terve aknalaud on paksult kaetud igasuguste loomadega. Ja vahemalt pealtnaha on seda tehtud suhteliselt systeemitult. K6rvuti istub elusuurune terjer ja tema kappade vahele ara mahtuv hani. Siis on seal veel konnad ja tiigrid ja pardid ja lehmad. Ja kordan veelkorra - k6ik need on yhe maja yhe aknalaua peal!
Samamoodi on nad ara taitnud oma aiad. Yhes aias on keegi ilusasse ritta yles ladunud kolm erinevates poosides pakapikku, kaks konna, kaks parti ja yhe tuhniva koera (Ausalt!). Meie naabrid on selles suhtes isegi aarmiselt tagasihoidlikud - neil on ainult konn, käruga pakapikk ja saabas (k6ik keraamilised, kuigi ma ei valista, et selles aias v6ib ka m6ni paris saabas olla).
:::::
Kaesoleval nadalal pyhendan ennast pysiyhenduse jahile. OK, esmaspaeval unustasin AOLi numbri koju ja ei saanud seega midagi teha, aga p6him6tteline pyhendumus on olemas. Siin pole see pysiyhenduse saamine yldse nii kerge. K6igepealt on valik vaga suur. Iga pakkuja (neid olen siiani viis leidnud, aga vabalt v6ib veel m6ni olla) pakub vahemalt kolme paketti, mis on totaalselt erinevad ja taiesti kohutavate hindadega. Ja enamikul neist on download limiidid. Kurval kombel tuli valja, et 1GB kuus polegi eriti palju ja seega jaab BT odavaim pakkumine ilmselt ara. Praegu kaldumegi AOLi poole, kuna nemad on ainukesed, kes ilma limiidita pysiyhendust pakuvad, aga loomulikult on nende pakutud yhendus oluliselt aeglasem. Aga noh... meil niigi aeglane arvuti - ongi asjad tasakaalus.
Nagu arvata oligi, ei lahe see jaht eriti kergelt - tuleb valja, et parast tellimuse sisseandmist kulub kolm nadalat enne kui pysiyhendus paika pannakse. Ja selleks, et tellimust yldse sisse anda, pead neile oma kontonumbrid jms andma, et nad saaks otsekorralduse sisse seada. (Huvitav, kas nad hakkavad ka kohe raha v6tma?) Ma pole aga yldse kindel, kas meie algelistele kontodele on v6imalik otsekorraldust sisse seada. Homme on palgapaev - siis pean nagunii panka minema ja raha ara panema, eks siis saab uurida.
Asjaolusid ette nahes on raamatukogu arvutite kasutamisaega yhele tunnile lyhendanud, nii et nyyd pole enam lootustki kohapeal kirju kirjutada. J6uan nad vaevalt labi lugeda. Seega vabandan k6igi ees, kes mulle kirjad kirjutanud olid, ja luban, et kriban neile kodus ilusad vastused, et need siis laupaevase tunnikese jooksul ara saata.
See k6nekaardi laadimine oli ka muidugi omaette nali. Nimelt on siin tegelikult ysna mugav systeem, kus saab pangaautomaatidest oma k6nekaardile (v6i ka teiste kaartidele, kui vale telefoninumbri kirjutad) raha juurde laadida. Lippan siis mina lahima Lloydsi panga automaadi juurde ja teen keerulise laadimisprotsessi labi ning saan tulemuseks teate: "Unfortunately we were not able to complete the task. Please take your card and try again later or contact your service provider!" Kui teid juhuslikult peaks huvitama, kuidas ma seda teksti nii hasti maletan, siis pean tunnistama, et nagin teda laupaeva jooksul vist umbes kymme korda.
Kui esimene ja teine katse eba6nnestusid, tegutsesin natuke Telford Shopping Centre'is ja iga kord kui jarjekordselt automaadist mooda laksin, katsetasin uuesti. No ei 6nnestunud! Tulime koju, ma rabasin vihmavarju ja laksin poodi (sest ei viitsi hasti kaheliitrist piimaanumat kae otsas Telfordist vedada) ning rabasin yhtlasi ka pangakaardi kaasa, et s6bralikus Shifnali pangaautomaadis uuesti telefoni laadida proovida. Isegi kodune ymbrus ja klaviatuurile tilkuv vihm ei muutnud panka s6bralikumaks - "Unfortunately we..." ilmus uuesti ekraanile. Alles pyhapaeval 6nnestus mul see keeruline protsess 6nneliku l6puni viia.
:::::
Otsustasin tervislikuks hakata ja endale mingeid vitamiine manustama asuda. Nyydseks olen seda nadal aega teinud ja lippan ringi nagu mingi Danone'i (v6i mis asi see oligi, mis muuseumitootajad tegutsema pani) reklaam. Rainale kain ilmselt praeguseks juba paris narvidele. Hyplen mooda maja ringi ja tegutsen. Sellel on ka omad positiivsed omadused: naiteks ei hairi mind absoluutselt labi vihma poodi lippamine v6i mingite salatite hakkimine ja koristamine, aga kokkuv6ttes on ta k6rvaltvaatajatele ysna hirmus. [Vahemarkus: mu tuba on endiselt segamini. Ta tundub olevat taiesti immuunne minu katsetele teda koristada!]
:::::
Pyhapaeval ilmus meie ukse taha mingi kahtlane onu ja n6udis sisselaskmist. OK, tegelikult asi nii hull ei olnud. Ta vabandas ette ja taha ja uuris, et kas ikka sobib, kui ta sisse tuleb. Kuna tegemist oli meie majaomanikuga ei saanud ma talle teatada ka, et olen parajasti ametis oma mp3 listile kaasalaulmisega ja kas ta tuleks hiljem uuesti, kui ma oma haale ara kisanud olen. Lisaks oli meil nagunii vaja temaga suhelda seoses pysiyhendusega (loe jargmist juppi!) ja ikka on tore teada, mis inimene ta on.
Tuli valja, et oli taitsa tore onu! K6ige iseloomustavam fakt oli vast see, et ta hakkas meile kyttesysteemi peensusi tutvustama, mida kuskilt alt august urgitseda tuleb, ja kysis siis, kas ma sooviks temaga p6randale heita. Ja siis naeris tykk aega selle yle ning palus oma naisele mitte raakida. Aga jah, ta lubas meil kogu aia yles kaevata, kui seda soovime ja yldse majaga nii ymber kaia, nagu soovime, kuna see ju meie kodu on.
Ta vaatas elutoas ringi ja imestas, et k6ik on samamoodi nagu nad kuus nadalat tagasi selle jatsid. Ilmselt ta ootas, et me oleme selle aja peale k6ik vabad pinnad nipsasjakeste ja lillepottidega katnud.
Sellega seoses tuligi meelde veel yks asi, millest ma kirjutada tahtsin - inglaste igatsus iga vaba pind k6iksugu kujukestega katta. Shifnali vahel ringi kaies ja teiste akendest sisse vaadates (mida ma habivaarselt tihti teen) on v6imalik tutvuda issanda loomaaiaga portselanis. Ma isegi ei raagi karjusepoistest ja lamburitydrukutest, mis igal endast lugupidaval pereemal riiuli peal peavad olema. Ei! Juba terve aknalaud on paksult kaetud igasuguste loomadega. Ja vahemalt pealtnaha on seda tehtud suhteliselt systeemitult. K6rvuti istub elusuurune terjer ja tema kappade vahele ara mahtuv hani. Siis on seal veel konnad ja tiigrid ja pardid ja lehmad. Ja kordan veelkorra - k6ik need on yhe maja yhe aknalaua peal!
Samamoodi on nad ara taitnud oma aiad. Yhes aias on keegi ilusasse ritta yles ladunud kolm erinevates poosides pakapikku, kaks konna, kaks parti ja yhe tuhniva koera (Ausalt!). Meie naabrid on selles suhtes isegi aarmiselt tagasihoidlikud - neil on ainult konn, käruga pakapikk ja saabas (k6ik keraamilised, kuigi ma ei valista, et selles aias v6ib ka m6ni paris saabas olla).
:::::
Kaesoleval nadalal pyhendan ennast pysiyhenduse jahile. OK, esmaspaeval unustasin AOLi numbri koju ja ei saanud seega midagi teha, aga p6him6tteline pyhendumus on olemas. Siin pole see pysiyhenduse saamine yldse nii kerge. K6igepealt on valik vaga suur. Iga pakkuja (neid olen siiani viis leidnud, aga vabalt v6ib veel m6ni olla) pakub vahemalt kolme paketti, mis on totaalselt erinevad ja taiesti kohutavate hindadega. Ja enamikul neist on download limiidid. Kurval kombel tuli valja, et 1GB kuus polegi eriti palju ja seega jaab BT odavaim pakkumine ilmselt ara. Praegu kaldumegi AOLi poole, kuna nemad on ainukesed, kes ilma limiidita pysiyhendust pakuvad, aga loomulikult on nende pakutud yhendus oluliselt aeglasem. Aga noh... meil niigi aeglane arvuti - ongi asjad tasakaalus.
Nagu arvata oligi, ei lahe see jaht eriti kergelt - tuleb valja, et parast tellimuse sisseandmist kulub kolm nadalat enne kui pysiyhendus paika pannakse. Ja selleks, et tellimust yldse sisse anda, pead neile oma kontonumbrid jms andma, et nad saaks otsekorralduse sisse seada. (Huvitav, kas nad hakkavad ka kohe raha v6tma?) Ma pole aga yldse kindel, kas meie algelistele kontodele on v6imalik otsekorraldust sisse seada. Homme on palgapaev - siis pean nagunii panka minema ja raha ara panema, eks siis saab uurida.
Asjaolusid ette nahes on raamatukogu arvutite kasutamisaega yhele tunnile lyhendanud, nii et nyyd pole enam lootustki kohapeal kirju kirjutada. J6uan nad vaevalt labi lugeda. Seega vabandan k6igi ees, kes mulle kirjad kirjutanud olid, ja luban, et kriban neile kodus ilusad vastused, et need siis laupaevase tunnikese jooksul ara saata.
posted by Emily Isabel at
5:57 pm
1 Comments:
Onuga ei teinud midagi p6nevat. Ta kl6psis ainult erinevaid kyttesysteemi nuppe ja seletas midagi. Minu versioon asjast oli, et "eh, kyttesysteem tootab korralikult. Mis tast ikka torkida."
By
Emily Isabel, at 11:22 am
Post a Comment
<< Home