Polegi Londonis
K6igepealt vaike selgitus selle kohta, miks ma tana Londoni poole teel ei ole. Nimelt pidin seal oobima yhe tuttava juures, kes aga mitte paris Londoni kesklinnas ei ole. 6igem oleks oelda, et tema juurde saamiseks tuleb rongiga ysna kaugele kolistada. Ja kui talle teatasin, millal ja kuhu tulen, ytles ta, et raudteev6imud tegelevad parajasti tema poole minevate raudteede parandamisega ning selle t6ttu v6tab tema juurde s6it neli tundi aega. Kuna ma ei soovi suurt osa oma reisist veeta yhistranspordis, otsustasin, et saan sinna s6ita ka m6nel teisel nadalavahetustel. Ei saa just oelda, et meil praegusel hetkel aareni tais topitud sotsiaalne kalender oleks (kuigi ega ka igav pole tegelikult).
:::::
K6ige suurem syndmus mis viimase paari paeva jooksul toimunud on, on see, et sain l6puks ometi oma paki katte. Katie oli aarmiselt lahke ja s6idutas mind sellesse kahtlasesse postiasutusse (mis muide t6esti kuskil parap6rgus asus ja totaalne toostusrajoon ilma yhegi elumajata oli) ja sain oma adapteri katte. Tootab kyll. Ema oli sinna lisaks veel shokolaadi ka pistnud, mis oli aarmiselt hea ja laks k6igile tookaaslastele vaga hasti peale.
Aga tookaaslastel on meist vist yldse aarmiselt kummaline arusaam. Yhelt poolt on neil tunne, et me teame ikka aarmiselt vahe sellest, mis toimub - nii tooalaselt kui muidu (ma tegelikult ei vaidagi, et see nii pole. Olen ennast vahel tabanud ikka totaalselt tyhja pilguga j6llitamast). Aga teisest kyljest nad ikka idealiseerivad meid ja imestavad, et kuidas me julgeme niimoodi v66rasse riiki ja v66ras keeles toole tulla ja me oleme ikka nii tublid jne jne. Rainale olevat yks naine oelnud, et tema asus hispaania keelt 6ppima, sest tema tahab ka m6nda keelt niimoodi selgeks saada nagu Raina ja Kristi - nemad saavad ju v66rkeeles elamise ja tootamisega hakkama. Nii et selline kergelt skisofreeniline tunne on: yhest kyljest oled tubli ja hea ja tark ja k6ik imetlevad sind, aga teisest kyljest ei tea sa mitte millestki mitte midagi ja vajad, et k6ik sulle puust ja punaseks ette tehtaks.
Selle viimase suhtes on koolis muidugi eriti naljakas. Eddie (meie Law ja Corp. Tax 6petaja) on kyll natuke tagasi t6mmanud - enam ei kysi ta, kas Eestis ka ikka lepinguid s6lmitakse, rohkem kui yks kord loengu jooksul, aga selle eest on teiste 6ppej6udude sarnased tendentsid rohkem silma paistma hakanud. Mitte et ma pahandaks tegelikult, paris hea on tunda, et keegi ikka hoolib sellest, kuidas sul koolis laheb ja kas sa ikka asjadest aru saad. Ei maleta, et Tartus m6ni 6ppej6ud sellele erilist tahelepanu oleks pooranud - enamik neist pidas oma loengu ara ja oli puhtalt sinu probleem, kuidas sa tema habemessepomisemist t6lgendasid.
Teine asi, mis mulle kooli juures aarmiselt meeldib, on klasside vaiksus. K6ige vaiksema rahvaarvuga loengus on 5 ja k6ige suuremas 15 inimest. See annab 6petamisele ikka hoopis teise dimensiooni. Meil oli ju isegi seminarides rohkem rahvast ja polnud v6imalik k6ikide arusaamisele tahelepanu poorata. Samuti ei maleta ma, et 6ppej6ud oleks olnud huvitatud meie arvamusest 6pitava asja kohta. Vastupidi! Peetsu suust tulid ju valja surematud s6nad (see on kyll minu malust kirjutatud, aga ehk ysna t6elahedaselt): "Ja siis need 6ppeteoreetikud ytlevad, et ma pean teie ARVAMUST kysima ja asja TEIEGA arutama. Te ei tea ju sellest midagi ja peate ikka mind kuulama!" Eesti metoodika parimad kyljed!
:::::
Nagu aru v6ite saada, pole mul oma tegemistest eriti midagi kirjutada. Kui nii v6tta, siis midagi eriti p6nevat siin ei juhtu. Hommikul yles, toole, koju tagasi, sooma ja magama. Paevakava missugune! Iseenesest v6iks muidugi kirjutada, kuidas kohalikud 13-aastased poisikesed meid hindavad, meie retki viledega saadavad ja igasugu asju jargi karjuvad, aga kahjuks ei suuda ka seda taielikult koos situatsioonikoomikaga edasi anda. Peate ise siia tulema ja seda nagema!
Ja veel v6iks kirjutada Raina hirmudest yhe india restorani onu suhtes, aga siis ta v6taks ilmselt katte ja m6rvaks mu. Asja selgituseks v6ib oelda nii palju, et Shifnal on pubide, restoranide jms toitumiskohtade suhtes ikka t6siselt ylerahvastatud. Eriti palju on siin india restorane (muide, kas teie teadsite, et teatud regiooni toite nimetatakse Balti toitudeks? Mina ei teadnud) ja need peavad ju kuidagi kliente endale meelitama. Yhe restorani maskotiks on mees taielikus rahvuslikus riietuses - turban ja muu selline. Minule ja Rainale kui (enam-vahem) monokultuursest riigist tulnule, on see muidugi pisut kummaline. Aga Rainale avaldab see erilist muljet, kuna esimesed paar korda, kui me tollest restoranist moodusime, arvas ta, et tegemist on vahakujuga. Tema hype ja roogatus kui mees ykskord tema silma all liigutas, on mainimist vaart. Parast seda vaatab ta tolle restorani (ja igaks juhuks ka k6igi teiste india restoranide) aknaid aarmise tahelepanelikkusega.
:::::
K6ige suurem syndmus mis viimase paari paeva jooksul toimunud on, on see, et sain l6puks ometi oma paki katte. Katie oli aarmiselt lahke ja s6idutas mind sellesse kahtlasesse postiasutusse (mis muide t6esti kuskil parap6rgus asus ja totaalne toostusrajoon ilma yhegi elumajata oli) ja sain oma adapteri katte. Tootab kyll. Ema oli sinna lisaks veel shokolaadi ka pistnud, mis oli aarmiselt hea ja laks k6igile tookaaslastele vaga hasti peale.
Aga tookaaslastel on meist vist yldse aarmiselt kummaline arusaam. Yhelt poolt on neil tunne, et me teame ikka aarmiselt vahe sellest, mis toimub - nii tooalaselt kui muidu (ma tegelikult ei vaidagi, et see nii pole. Olen ennast vahel tabanud ikka totaalselt tyhja pilguga j6llitamast). Aga teisest kyljest nad ikka idealiseerivad meid ja imestavad, et kuidas me julgeme niimoodi v66rasse riiki ja v66ras keeles toole tulla ja me oleme ikka nii tublid jne jne. Rainale olevat yks naine oelnud, et tema asus hispaania keelt 6ppima, sest tema tahab ka m6nda keelt niimoodi selgeks saada nagu Raina ja Kristi - nemad saavad ju v66rkeeles elamise ja tootamisega hakkama. Nii et selline kergelt skisofreeniline tunne on: yhest kyljest oled tubli ja hea ja tark ja k6ik imetlevad sind, aga teisest kyljest ei tea sa mitte millestki mitte midagi ja vajad, et k6ik sulle puust ja punaseks ette tehtaks.
Selle viimase suhtes on koolis muidugi eriti naljakas. Eddie (meie Law ja Corp. Tax 6petaja) on kyll natuke tagasi t6mmanud - enam ei kysi ta, kas Eestis ka ikka lepinguid s6lmitakse, rohkem kui yks kord loengu jooksul, aga selle eest on teiste 6ppej6udude sarnased tendentsid rohkem silma paistma hakanud. Mitte et ma pahandaks tegelikult, paris hea on tunda, et keegi ikka hoolib sellest, kuidas sul koolis laheb ja kas sa ikka asjadest aru saad. Ei maleta, et Tartus m6ni 6ppej6ud sellele erilist tahelepanu oleks pooranud - enamik neist pidas oma loengu ara ja oli puhtalt sinu probleem, kuidas sa tema habemessepomisemist t6lgendasid.
Teine asi, mis mulle kooli juures aarmiselt meeldib, on klasside vaiksus. K6ige vaiksema rahvaarvuga loengus on 5 ja k6ige suuremas 15 inimest. See annab 6petamisele ikka hoopis teise dimensiooni. Meil oli ju isegi seminarides rohkem rahvast ja polnud v6imalik k6ikide arusaamisele tahelepanu poorata. Samuti ei maleta ma, et 6ppej6ud oleks olnud huvitatud meie arvamusest 6pitava asja kohta. Vastupidi! Peetsu suust tulid ju valja surematud s6nad (see on kyll minu malust kirjutatud, aga ehk ysna t6elahedaselt): "Ja siis need 6ppeteoreetikud ytlevad, et ma pean teie ARVAMUST kysima ja asja TEIEGA arutama. Te ei tea ju sellest midagi ja peate ikka mind kuulama!" Eesti metoodika parimad kyljed!
:::::
Nagu aru v6ite saada, pole mul oma tegemistest eriti midagi kirjutada. Kui nii v6tta, siis midagi eriti p6nevat siin ei juhtu. Hommikul yles, toole, koju tagasi, sooma ja magama. Paevakava missugune! Iseenesest v6iks muidugi kirjutada, kuidas kohalikud 13-aastased poisikesed meid hindavad, meie retki viledega saadavad ja igasugu asju jargi karjuvad, aga kahjuks ei suuda ka seda taielikult koos situatsioonikoomikaga edasi anda. Peate ise siia tulema ja seda nagema!
Ja veel v6iks kirjutada Raina hirmudest yhe india restorani onu suhtes, aga siis ta v6taks ilmselt katte ja m6rvaks mu. Asja selgituseks v6ib oelda nii palju, et Shifnal on pubide, restoranide jms toitumiskohtade suhtes ikka t6siselt ylerahvastatud. Eriti palju on siin india restorane (muide, kas teie teadsite, et teatud regiooni toite nimetatakse Balti toitudeks? Mina ei teadnud) ja need peavad ju kuidagi kliente endale meelitama. Yhe restorani maskotiks on mees taielikus rahvuslikus riietuses - turban ja muu selline. Minule ja Rainale kui (enam-vahem) monokultuursest riigist tulnule, on see muidugi pisut kummaline. Aga Rainale avaldab see erilist muljet, kuna esimesed paar korda, kui me tollest restoranist moodusime, arvas ta, et tegemist on vahakujuga. Tema hype ja roogatus kui mees ykskord tema silma all liigutas, on mainimist vaart. Parast seda vaatab ta tolle restorani (ja igaks juhuks ka k6igi teiste india restoranide) aknaid aarmise tahelepanelikkusega.
posted by Emily Isabel at
1:13 pm
0 Comments:
Post a Comment
<< Home