Kolmapaev - arvutipaev

Kolmapaeviti on raamatukogu avatud 17.30 - 19.30 ja selle aja kavatsen ma ka siin arvuti taga veeta. Mis sellest, et siin kylm on ja sormed kangestuvad. Mis sest, et viimati soin kell 13 paeval ja myyd koht pidevalt korisema kipub. Mina olen arvuti taga ja internetis ja seda ei vota keegi minult ara!

Ok, tegelikult nagu vaga midagi kirjutada polegi, kuna esmaspaeval alles kribasin yht-teist. Need, kes ka Telfordis kaduma lainud loevad, markasid voib-olla SMS-ivahetust Lindaga, kus ma kaebasin arvutineeduse yle. Nimelt, natuke aega parast esmaspaevase kirja postitamist kui olin just alustanud kirjadele vastamist, ytles kooli raamatukogu internet yles. Ja kohe nii pohjalikult, et tagasi teda niipea ei oodatud. Et oma kaotusi vahendada, ostsime disketi, kuhu poolikud kirjad salvestada (kas te teadsite, et kui internet on maas, ei saa kirju isegi yahoo draft-folderisse salvestada? No, really!) ja lippasime nendega koju.

Eile suutsime kodus ka oma arvuti 14'' monitori kylge yhendada, nii et nyyd saab vahemalt nii teha, et pikemad kirjad kodus valmis kirjutada ja siis disketiga lahima internetini toimetada. Mingil hetkel tekkis mul kyll tunne, nagu elaks kiviajal, aga siis ma meenutasin, et paris nii see siiski pole - kiviajal olid suuremad floppyd.

:::::

Tegelikult oli see esmaspaevane Shifnali tagasisoit ysna jube. Nimelt pole Inglismaa raudteejaamad parast paikeseloojangut just koige toredamad kohad [ega nad enne paikeseloojangut ka suuremad asjad pole, aga siis ei teki vahemalt totaalset oudust sealolevaid inimesi nahes]. Shifnali ja Shrewsbury (meie koolilinn) vahel soidavad vaga harva otserongid - seda peamiselt selleparast, et Shifnal on nii ebaoluline peatus, et enamik ronge seal lihtsalt ei peatu. Nii et vahe sellest, et tuleb Shrewsbury koledast jaamast rongi peale minna ja Shifnali koledas jaamas selle pealt maha tulla - vahepeal tuleb veel Telfordis ronge vahetada. Ja Telfordi raudteejaama ymbrus on taidetud nendega, keda meie paadialusteks nimetame. Eesti kolleegidest on neil ainult yks erinevus - nahavarv. Ja see teeb nad veel jubedamaks. (Ma saan aru, et see on aarmiselt rassistlik markus, aga fakt jaab faktiks - nad on hirmutavamad. ) Sattisin ennast kindlalt perrooni videokaamera vaatevalja, et juhul, kui keegi mind tappa yritab [ja selles ei kahtlustanud ma mitte ainult kodutuid... pool perroonil ootavast rahvast nagi valja, nagu harrastaks nad inimohverdamist. Koigi rassistide kurvastuseks pean todema, et nad olid valged], jaaks see katse vahemalt filmilinti ja avastataks kiiresti.

Seekord onnestus mul siiski ellu jaada ja tagasi Shifnalisse jouda. Kodusel perroonil vottis meid vastu umbes 15 varateismeeas lapsukest, kes omavahel veinipudelit jagasid ja meid hindavalt silmitsesid. Jargmisel hommikul oli telekas teade, et vandaalid (kahtlustatakse teismelisi) on ara lohkunud osa Birminghami - Shrewsbury vahelisest raudteeyhendusest. Ma elan nii toredas riigis!

:::::

Aga tegelikult on siin ka aarmiselt palju lahedaid asju. Naiteks frozen double chocolate cake, mis on nii hea, et ma oleks teda vist elu lopuni valmis sooma. Veel on siin aarmiselt sobralikud inimesed, kes sinuga kohe juttu asuvad tegema ja ohhetavad ja ahhetavad, et kuidas sa ikka julgesid voorasse riiki kolmeks aastaks elama tulla. Erinevalt stereotyypidest teavad nad ka Eesti asukohta, kuigi kahjuks meil toimunud Eurovisiooni alusel
[- "Inglismaa sai seal 0 punkti. Me pole seda teile siiani andestanud!"
- "Hmmm, sai ka voi? Toesti ei maleta. Kes teil seal esinesid?"
- "Mingit kaks jubedat meest olid. Yldse ei osanud laulda. Aga ikkagi me ei andesta."]
voi siis ka igasuguste stag-partyde jargi, mis seal toimuvad.
[- "Muidugi tean. Mu sobrad tegid seal just hiljuti oma poissmeesteohtu!"]

Nii et yldiselt ma ei kaeble! Kui veel rahaasjad ka selgeks saaks, siis oleks koik eriti hasti, aga sellel teemal ma siin pikemalt parem sona ei vota. Muidu hakkan virisema ja lopetan sellega, et "tahan kojuuuuu!" ja sellest pole mitte kellelegi mitte mingit kasu.