Pagan!

Nagu k6ik ilmselt juba kuulnud on, elan ma kylas. Ja tegemist on nii kahtlase kylaga, kuhu pakid koju kohale toimetatakse. Loomulikult teevad nad seda toopaevade paeval, kui meid kodus pole ja jatavad siis kirja, et "me kaisime, aga teid polnud". Helistasin siis neile ja uurisin, et kas nad ei saaks seda meie postkontorisse saata. Vastati, et ei saa, kuna on allkirja vaja (ilmselgelt meie postkontoris pastakaid pole). Ka ei olnud nad n6us seda tooaadressile toimetama. "Aga me toome laupaeval ka pakke koju!" teatas tadi v6idukalt. OK, teeme siis nii. Tana istusin pool paeva kodus pakki ootamas, aga mida ei tulnud, oli postiljon.

Seega vabandan k6igi ees, kes on mulle ilusad pikad kirjad saatnud, et mul pole neile tana v6imalik vastata, kuna raamatukogu pannakse jalle kinni. Ehk 6nnestub mul nad kodus valmis kirjutada ja esmaspaeval kooliarvutitest ara saata.

:::::

Vahepeal on muidugi jalle igasuguseid p6nevaid asju juhtunud. Naiteks varastati meil reedel prygi ara. Situatsioon oli siis selline:
kolmapaeval, kui mul arvuti taha ei 6nnestunud saada, laksin natukeseks koju, et midagi syya. Koju minnes kohtasin tee peal naabrionu ja kysisin temalt, prygi araviimissysteemi kohta (see pannakse siis mingil kindlal paeval ja ajal tee aarde ja prygiauto korjab nad kokku). Onu teatab, et 'jah, homme viiakse tavalist prygi ja jargmisel nadalal paberit ja klaasi.' Kuna mina olin ysna kindel, et prygipaev on reede (olen marganud suuri mustade kilekottide kuhjasid tee aares ja kaks ja kaks kokku pannud), siis otsustasin, et onu ajas lihtsalt midagi segamini. Laksin natukese aja parast uuesti valja ja sain tunniks arvutisse.

6htul tulime Rainaga koju ja avastame, et postkasti on pistetud paber, kuhu on kirjutatud, et prygipaev on tegelikult reede. OK, ju ta oli seda naisega arutanud ja j6udnud jareldusele, et valetas vaestele valismaalastele, nii et otsustas oma vea parandada.

Neljapaeva 6htul korjasime siis oma prygikotid kokku ja ladusime nad maja taha virna, et reedel tee aarde vedelema viia. Reede hommikul tegin endale kohvi ja vaatasin aknast valja, et 'nae! seal need prygikotid meid ootavad.' Aeg liikus edasi ja ma laksin yles riidesse panema, Raina oli juba valmis ja asus ilmselt prygiga tegelema. Jarsku hyyab: "Kus prygikotid on?" Mina huilgan vastu, et eks nad seal on, kuhu me nad eile panime. Raina teatab, et ei ole.

Lippan siis alla kontrollima ja t6esti - prygi ei ole. Raina teatab, et nagi mingit tadi meie maja ymber hiilimas. Prygi on varastatud! Jarsku vilksatab aknast tadi seelikupalistus ja Raina laheb valja asja uurima. Tuleb valja, et tadi ongi prygi pihta pannud. Ilmselt arvas ta seda, et vaesed uustulnukad on nii lollid, et arvavad, et prygi viiakse ka siis ara, kui nad selle oma maja taha peidavad ja otsustas meile heateo teha.

Tegelikult oli see muidugi temast aarmiselt kena. Mina ei usu enam hasti neid inimesi, kes vaidavad, et inglased on kylmad ja uhked ja ma ei tea, mida k6ike veel. Meie vastu on kyll k6ik aarmiselt kenad olnud. Ma kahtlustan tegelikult, et me oleme nende jaoks aarmiselt naljakad ja nad vaikselt naeravad meie yle, aga sellest kyll ennast hairida ei lase. Me oleme ikkagi kuulsad - vahemalt Shifnalis kyll!