P6nev nadal
Enne kui te liiga hoogu satute ja arvate, et mul on midagi t6eliselt huvitavat kirjutada, pean ma teid hoiatama - p6nev on ta ainult v6rreldes tavaliste nadalatega, kus elu koosneb toost, soomisest ja magamisest. Mingit t6sist p6nevust siit oodata pole m6tet.
Nii, p6nevus algas esmaspaeval koolis. Kool ise oli tavaline: infosysteemid, kus mulle vahepeal tundus, et ma oma l6ualuud paigast ara haigutanud olen. Managing people, kus omandasin jarjekordselt seda asja, mida Tartu eesotsas Vadiga, mulle aastaid pahe toppida yritas (tuleb muidugi tunnistada, et see tal ka 6nnestus, kuna maletan siiamaani, mida Hawthorne'i uuringud endast kujutasid). Siis tunniajane paus, kus kursakaaslastega tutvumine toimub, millele jargneb Corporation Tax, mis on habivaarselt lihtne ja paneb k6iki arvama, et ma olen totaalne geenius, et sellele yldse pihta saan [NB! EGA MA EI PAHANDA!]. Ja l6puks Law. Oi-oi-oi! Selle aine katte ma suren - ta on nii jube. Asi polegi selles, et ma temast aru ei saa (kuigi kell 8 6htul on ka sellega probleeme), aga see eksam mu tapab. Ma ei suuda iialgi 60 case'i ara 6ppida.
:::::
Aga... kool sai labi. Kuna ilm oli normaalne (loe: ei sadanud), k6mpisime jala kesklinna ja jaime muidugi kella yheksasest rongist maha. Seega kobistasime pubisse, mille omanik meid juba r66msalt tervitas (kas mul peaks habi olema, et olen talle meelde jaanud?) ja ma jatkasin oma 6lledegusteerimist. Kuna esmaspaev on selline tore paev, mille me naljas veedame, kuna koolis puudub korralik toitumisv6imalus (soola ja aadikaga kartulikr6psud ei klassifitseeru toitumisv6imaluste alla), siis piisab yhest alkoholiyhikust taiesti, et tuju heaks teha. Lippasime meie siis rongi peale ja istusime maha ning asusime Shifnali poole s6itma.
Nagu tavaliselt asusin mina Rainale midagi aarmiselt aktiivselt pajatama ja markasin mingil hetkel silmanurgast, et oleme lahkumas Telfordist. See tahendab, et Shifnal on lahedal ja tuleb hakata vaikselt ukse poole liikuma. Rong hakkab pidurdama, meie t6useme pysti. Rong jaab seisma, meie liigume ukse poole ja vaatame aknast valja - mida pole, on Shifnal. Selle asemel sarab kuskil kaugustes mingi hastivalgustatud lossitaoline maja. No ei ole sellist Shifnali ymbruses.
Siinsed rongiuksed niisama ei avane, tuleb nuppudele vajutada, nagu naiteks Amsterdami metroos. Vajutan nupule - mitte midagi ei juhtu. Uurin rongi s6iduplaani, ei saa Telfordi ja Shifnali vahepeal kuhugi ara keerata, kui keegi sinna just uut rida roopaid ei paigutanud. Raina kinnitab, et eelmine peatus oli Telford ja ma ei nainud seda unes.
Vagunis ringi vaadates ilmneb, et me oleme ainukesed inimesed seal. K6rvalvaguni l6pus paistab ka kellegi pea, aga tema tundub olevat samasuguses segaduses kui meiegi. Meile meenub, et piletit keegi kontrollimas ei kainud ja nii j6uame jareldusele, et rong on kaaperdatud ja meie oleme pantvangideks maaratud. [Rongikaaperdamise yksikasju v6i eesmarki arge minult kysige - t6esti ei oska vastata]
L6puks hakkas rong siiski liikuma, s6itis 500 meetrit edasi ja lasi meid Shifnalis valja, nii et ara meid ilmselt ei kaaperdatud. Teise aarmusena: v6ib-olla muidugi kaaperdati, aga nad avastasid jarsku, et pole nagu erilist m6tet arandada rauakolakat, mis ainult ettepandud teed mooda s6idab ja mida seega eriti keeruline jalitada ei ole. Uudistes sellest midagi ei raagitud.
:::::
Reedel on p6neva nadalavahetuse teine pool, kuna lahme DWP'sse (Department for Work and Pensions) intervjuule. Millest nad meiega poolteist tundi raakida tahavad enne meile sotsiaalkindlustuse andmist, ei oska kyll arvata. Eks see reede p6nevaks teebki.
Ja teine p6nevusaspekt on muidugi see, et ylejaanud reede on meil vaba. Juhhhuuu! [No vaata kui vahe on 6nneks vaja!]
Nii, p6nevus algas esmaspaeval koolis. Kool ise oli tavaline: infosysteemid, kus mulle vahepeal tundus, et ma oma l6ualuud paigast ara haigutanud olen. Managing people, kus omandasin jarjekordselt seda asja, mida Tartu eesotsas Vadiga, mulle aastaid pahe toppida yritas (tuleb muidugi tunnistada, et see tal ka 6nnestus, kuna maletan siiamaani, mida Hawthorne'i uuringud endast kujutasid). Siis tunniajane paus, kus kursakaaslastega tutvumine toimub, millele jargneb Corporation Tax, mis on habivaarselt lihtne ja paneb k6iki arvama, et ma olen totaalne geenius, et sellele yldse pihta saan [NB! EGA MA EI PAHANDA!]. Ja l6puks Law. Oi-oi-oi! Selle aine katte ma suren - ta on nii jube. Asi polegi selles, et ma temast aru ei saa (kuigi kell 8 6htul on ka sellega probleeme), aga see eksam mu tapab. Ma ei suuda iialgi 60 case'i ara 6ppida.
:::::
Aga... kool sai labi. Kuna ilm oli normaalne (loe: ei sadanud), k6mpisime jala kesklinna ja jaime muidugi kella yheksasest rongist maha. Seega kobistasime pubisse, mille omanik meid juba r66msalt tervitas (kas mul peaks habi olema, et olen talle meelde jaanud?) ja ma jatkasin oma 6lledegusteerimist. Kuna esmaspaev on selline tore paev, mille me naljas veedame, kuna koolis puudub korralik toitumisv6imalus (soola ja aadikaga kartulikr6psud ei klassifitseeru toitumisv6imaluste alla), siis piisab yhest alkoholiyhikust taiesti, et tuju heaks teha. Lippasime meie siis rongi peale ja istusime maha ning asusime Shifnali poole s6itma.
Nagu tavaliselt asusin mina Rainale midagi aarmiselt aktiivselt pajatama ja markasin mingil hetkel silmanurgast, et oleme lahkumas Telfordist. See tahendab, et Shifnal on lahedal ja tuleb hakata vaikselt ukse poole liikuma. Rong hakkab pidurdama, meie t6useme pysti. Rong jaab seisma, meie liigume ukse poole ja vaatame aknast valja - mida pole, on Shifnal. Selle asemel sarab kuskil kaugustes mingi hastivalgustatud lossitaoline maja. No ei ole sellist Shifnali ymbruses.
Siinsed rongiuksed niisama ei avane, tuleb nuppudele vajutada, nagu naiteks Amsterdami metroos. Vajutan nupule - mitte midagi ei juhtu. Uurin rongi s6iduplaani, ei saa Telfordi ja Shifnali vahepeal kuhugi ara keerata, kui keegi sinna just uut rida roopaid ei paigutanud. Raina kinnitab, et eelmine peatus oli Telford ja ma ei nainud seda unes.
Vagunis ringi vaadates ilmneb, et me oleme ainukesed inimesed seal. K6rvalvaguni l6pus paistab ka kellegi pea, aga tema tundub olevat samasuguses segaduses kui meiegi. Meile meenub, et piletit keegi kontrollimas ei kainud ja nii j6uame jareldusele, et rong on kaaperdatud ja meie oleme pantvangideks maaratud. [Rongikaaperdamise yksikasju v6i eesmarki arge minult kysige - t6esti ei oska vastata]
L6puks hakkas rong siiski liikuma, s6itis 500 meetrit edasi ja lasi meid Shifnalis valja, nii et ara meid ilmselt ei kaaperdatud. Teise aarmusena: v6ib-olla muidugi kaaperdati, aga nad avastasid jarsku, et pole nagu erilist m6tet arandada rauakolakat, mis ainult ettepandud teed mooda s6idab ja mida seega eriti keeruline jalitada ei ole. Uudistes sellest midagi ei raagitud.
:::::
Reedel on p6neva nadalavahetuse teine pool, kuna lahme DWP'sse (Department for Work and Pensions) intervjuule. Millest nad meiega poolteist tundi raakida tahavad enne meile sotsiaalkindlustuse andmist, ei oska kyll arvata. Eks see reede p6nevaks teebki.
Ja teine p6nevusaspekt on muidugi see, et ylejaanud reede on meil vaba. Juhhhuuu! [No vaata kui vahe on 6nneks vaja!]
posted by Emily Isabel at
6:29 pm
0 Comments:
Post a Comment
<< Home