Kristi Shrewsbury's

Sunday, February 11, 2007

Meil sadas lund

Juba pikemat aega ähvardas ilmateade, et meil siin hakkab kohe-varsti lund sadama. Nojah, eelmine aasta tegid nad seda ka ja see, mis lume pähe alla sadas oli tegelikult lörts, mis kokkupuutel asfaltiga kadus. Seega ei oodanud ma ka sellel korral midagi erilist.

Neljapäeval hakkas lõpuks midagi ka sadama, aga oli teine siiski üsna lörtsitaoline ja seega suhteliselt mõttetu. Siis aga hakkasid tulema teated, kuidas Telfordi kandis kõiki koole varakult suletakse ja igal pool on nii libe ja me peaks enne pimedat kodu poole liikuma hakkama ja nii edasi. Mul oli tahtmine hõigata, et mida te paanitsete, see pole ju korralik lumigi, aga mõtlesin, et ei hakka oma lume-ekspertlust kõigile nina alla hõõruma. Eriti kuna tavaliselt olen mina ju esimene, kes viriseb, et lumi on külm ja libe ja vastik ja nii edasi ja nii edasi.

Steve sai koolist varem lahti, kuna üks tema õppejõududest otsustas, et liiga ohtlik on kooli sõita ja seega oli äärmiselt varakult mind töö juurest kokku korjamas. Kõik teed olid lumest puhtad ja kruusatatud, nii et mina olin endiselt segaduses, mida nad kõik selle lume pärast paanitsevad. Eriti kuna enamik allasadanust kadus maapinnaga kokkupuutel.

Nagu arvata oligi, oli reedeks enamik kadunud ja kõik need raadiohoiatused ja õudusjutud tundusid ilmaasjata olevat. Läksin tööle ja mõtlesin vaikselt, et niipalju siis korralikust talvest. Kella 11ne paiku hakkas uuesti lund sadama, aga nii vaikselt, et see küll kõigi hoiatustega ei klappinud. Aga siis sadas ta ka veel kell 12 ja kell 1 ja hakkasid tulema teated, et teid pole keegi kruusatanud ega soolatanud ning kiirtee on lumelöga täis ja äärmiselt libe. Becky tuli lõunalt tagasi ja ütles, et sõitis autoga vastu posti, kuna pidurdamisest pole mingit kasu ja mulle meenus järsku, et Eesti talvekummide nõudel on ka mingi põhjus.

Steve helistas kella kahe paiku ja ütles, et Telford on täiesti lund täis ning autod liiguvad teokiirusel ja tema kontoris plaanivad kõik varajast starti, et enne pimedat koju saada. Mina itsitasin ikka vaikselt, et inimesed paanitsevad liiga palju, aga kui siis tuli Jayne kliendist oma elukaaslase jeep'iga ja ütles, et ta peab varakult lahkuma või muidu ei saa üldse koju, hakkasin kahtlustama, et võib-olla on talvekummid veelgi olulisemad, kui ma arvasin. Rääkisin Carliga, kellel polnud midagi selle vastu, et me oma elude säästmiseks natuke varem lahkume ja sõitsime pool neli välja.

Olgu, tõesti oli libe. Liiklus liikus teokiirusel ja kõik kohad olid mõnusat lumist sodi täis. Eestis poleks selline kogus lund liiklust muidugi eriliselt häirinud. Võib-olla natuke aeglasemalt oleks inimesed sõitnud, aga ega kuskil siis kiilasjääd polnud. Liiklus aga venis innukalt, isegi kiirteel ei saanud üle 40 m/h sõita. Tuleb tunnistada, et ega mul midagi selle vastu ka polnud, kuna eriti ohutuna ei tundunud ükski juht - kõik klammerdusid, sõrmenukid valged, roolide külge ja jõllitasid vihaselt ikka veel sadava lume poole.

Kui lõpuks Shrewsbury'sse jõudsime, oli liiklus täiesti lootusetu. Seisime enamiku ajast lihtsalt paigal või liikusime teosammul eesmärgi poole. Üldiselt oli sõit aga suhteliselt sündmusetu ja midagi erilist ei juhtunud... vähemalt mitte seni, kuni ringteeni jõudsime. Seal aga oli libe. Väga libe! Steve, kes niigi umbes 20 km/h liikus, pidurdas, aga auto otsustas, et tema sõidab edasi. Otse edasi! Ringteele, kus ringlesid teised autod, kes samuti pidurdada ei saanud.

Õnneks meile keegi külje pealt sisse siiski ei sõitnud, kuna kõik nägid seda juba kaugelt ja suutsid õigel hetkel rida vahetada. Aga edasi liikusime veelgi ettevaatlikumalt ja lõpuks koju jõudes oli kergendus suur.

:::::

Panin flickr'isse paar lumist pilti ka üles. Ainult ühte neist on võimalik suurelt näha, kui teil flickri kontot pole, kuna teiste pealt on natuke liiga kerge aru saada, kus me elame. Aga kui teil flickri konto olemas on, siis andke teada. Lisan teid oma sõprade hulka ja sealt saate lumiseid pilte ilusti vaadata.

Labels:

0 Comments:

Post a Comment

<< Home