Veel põnevust ellu

Kuna sündmused pidavat tulema kolme- (või siis kolmesaja) kaupa, siis saan järjekordselt täiendada loetelut "mis on Kristiga juhtunud peale seda, kui ta 2. jaanuaril Inglismaale tagasi lendas".

Väiksem, aga parem uudis on see, et nüüdsest peale on meil peale koera ka kass. Nimelt üürib üks meie tuttavatest oma maja välja ja uusimad üürnikud polnud enam nõus kassi majja elama jätma. Vaest kassi, kes tollel ajal oli tuntud Titan'i nime all, ootas loomade varjupaik, kui Lea asjast kuulda sai. Ta teatas, et on juba ammu mõelnud, et mis tunne oleks kassiomanik olla ja nüüd on tal võimalus seda katsetada. Titan toodi pühapäeval katseks meile ja ära ta enam läinud polegi.

Kass on tegelikult äärmiselt nunnu, kuna ta armastab väga kellelgi süles istuda ja ennast silitada lasta, nii et mul on nüüd pidevalt loom süles, kui telekat vaatan... või söön... või trepist alla lähen... või arvuti ees istun... või... noh, saate aru küll.

:::::

Teine uudis - ja ei oskagi öelda, kas tegemist on hea või halva asjaga - on veel. Teisipäeval kutsuti kogu kontor ülemuse tuppa kokku ja teatati, et alates esimesest märtsist võetakse meie firma ja kõik tema töötajad üle suurema raamatupidamisfirma poolt. Lepingutingimused ja muu säärane peaks kõik samaks jääma, nii et selles suhtes ei ole erilisi probleeme ette näha.

Tuleb tunnistada, et eriti mures ma sellepärast ei ole, kuigi enamik inimesi kontoris tunduvad pisut närvilised olevat. Ma nagu ei oskagi eriti midagi karta, sest mis minuga siis ikka juhtuda saab? Kui lahti lastakse, eks siis leian midagi muud või tulen Eestisse tagasi - surm mind selle läbi ei taba. Loodetavasti saab palgatingimused ka natuke paremaks pikemas perspektiivis ja ei pea enam kuu lõpus oma penne lugema. Nii et olen äraootaval seisukohal selles suhtes ja üritan mitte ülearu muretseda.