Muru
Tana on teil oodata lugu sellest, kuidas kaks hullu eestlast heinamaal tootavad. Nagu te v6ib-olla maletate, oli meil m6ningaid probleeme oma muruplatsiga. Tykk aega arutasin seda kitseprobleemi ja m6tlesin, et peaks ta kuskilt hankima, aga siis meenus mulle, et ilmselt meie hein ikka nii kiiresti ei kasva, et kitse igapaevaselt toita ja naabrid poleks ilmselt vaga 6nnelikud, kui me oma looma nende hoolitsetud muru kallale laseksime.
Kui majaomanikust onu meid vaatamas kais, kaebasime talle ka seda, et Bill lubas meile muruniiduki hankida, aga pole seda veel teinud. Onu m6tles natuke asja yle ja lubas, et seekord tuleb ja niidab ta meil selle ara. Olgu! Jaime siis selle peale lootma!
Tuleme esmaspaeval koju - muru h6ljub tuules. Tuleme teisipaeval koju - k6rred kahisevad ja Raina riidleb minuga, kuidas ma saan 24-aastaselt ikka veel nii naiivne olla ja uskuda, et mehed s6na peavad (siinjuures vabandused k6igile meestele, kes seda loevad - te ju teate, et TEIE olete erandid!). Tuleme kolmapaeval koju ja vaatame, et meie heinamaa on kaetud mytsakutega - onu on t6esti kainud ja muru ara niitnud. Raina v6tab tagasi oma kibestunud s6nad meeste usaldusvaarsuse kohta ja k6ik on jalle hasti.
Neljapaevaks otsustasin, et heinanutsakud tuleb maja eest ikka kokku ka korjata, kui nad juba maha niidetud on. Tuleme toolt koju, soome k6hu tais ja ma kupatan Raina harjaga 6ue.
Jah, te lugesite 6igesti ja ka mina ei ole veel peast soojaks lainud - harjaga. Meie maja toovahenditega varustatus on tapselt selline nagu ta on (loe: seda polegi) ja nii tuleb hakkama saada nende vahenditega, mis kaeparast on. Trepialusest kapist leidsin yhe p6randaharja ja otsustasime, et seda saab heal juhul murujaanukite kokkulykkamiseks kasutada. Aga tagasi p6hijutustuse juurde...
Pistsin Rainale harja pihku ja saatsin ta muru kokku lykkama, ise laksin tahaaeda orgaanilise kraami prygikasti (siin toimub ikka korralik prygisorteerimine!) ja labidat tooma. Labidas oli seda ropult rasket sorti, millega maad kaevatakse ja tundus, et seda oli ka enne tehtud, kuna ta oli veel pisut mullane. Aga muud v6imalust heina prygikasti saamiseks t6esti ei olnud.
Siinkohal tuleks veel mainida, et valjas sadas vihma ja oli ysna pime. Kui Raina seal oma harjaga vehkis ja mina labidaga tuuseldasin, nii et hein lendas ja samal ajal veel ka vett taevast alla kallas... ytleme nii, et situatsioon oli paris koomiline. Mingil hetkel laksid sealt veel ka inimesed mooda, aga nad tegid targu nagu, et ei marka meid, kuna arvasid ilmselt, et me tegeleme parajasti laibamatmisega ja kes ikka tahab sekeldusi politsei ja hullude ida-eurooplastega, kes parast m6rva hullunult naerda lagistavad.
Jargmisel hommikul, kui l6puks valgeks laks, saime ka oma katetood imetleda ja tuleb tunnistada, et ei olnudki k6ige hullem. Karta on muidugi, et muru ei kasva enam eriti hasti tagasi, sest v6ib arvata, et november pole just k6ige suurem heinakuu, aga vahemalt ei alusta me kevadel kuivanud rootsudega maja ymber. Ja ehk 6nnestub selleks ajaks ka oma muruniiduk saada.
Kui majaomanikust onu meid vaatamas kais, kaebasime talle ka seda, et Bill lubas meile muruniiduki hankida, aga pole seda veel teinud. Onu m6tles natuke asja yle ja lubas, et seekord tuleb ja niidab ta meil selle ara. Olgu! Jaime siis selle peale lootma!
Tuleme esmaspaeval koju - muru h6ljub tuules. Tuleme teisipaeval koju - k6rred kahisevad ja Raina riidleb minuga, kuidas ma saan 24-aastaselt ikka veel nii naiivne olla ja uskuda, et mehed s6na peavad (siinjuures vabandused k6igile meestele, kes seda loevad - te ju teate, et TEIE olete erandid!). Tuleme kolmapaeval koju ja vaatame, et meie heinamaa on kaetud mytsakutega - onu on t6esti kainud ja muru ara niitnud. Raina v6tab tagasi oma kibestunud s6nad meeste usaldusvaarsuse kohta ja k6ik on jalle hasti.
Neljapaevaks otsustasin, et heinanutsakud tuleb maja eest ikka kokku ka korjata, kui nad juba maha niidetud on. Tuleme toolt koju, soome k6hu tais ja ma kupatan Raina harjaga 6ue.
Jah, te lugesite 6igesti ja ka mina ei ole veel peast soojaks lainud - harjaga. Meie maja toovahenditega varustatus on tapselt selline nagu ta on (loe: seda polegi) ja nii tuleb hakkama saada nende vahenditega, mis kaeparast on. Trepialusest kapist leidsin yhe p6randaharja ja otsustasime, et seda saab heal juhul murujaanukite kokkulykkamiseks kasutada. Aga tagasi p6hijutustuse juurde...
Pistsin Rainale harja pihku ja saatsin ta muru kokku lykkama, ise laksin tahaaeda orgaanilise kraami prygikasti (siin toimub ikka korralik prygisorteerimine!) ja labidat tooma. Labidas oli seda ropult rasket sorti, millega maad kaevatakse ja tundus, et seda oli ka enne tehtud, kuna ta oli veel pisut mullane. Aga muud v6imalust heina prygikasti saamiseks t6esti ei olnud.
Siinkohal tuleks veel mainida, et valjas sadas vihma ja oli ysna pime. Kui Raina seal oma harjaga vehkis ja mina labidaga tuuseldasin, nii et hein lendas ja samal ajal veel ka vett taevast alla kallas... ytleme nii, et situatsioon oli paris koomiline. Mingil hetkel laksid sealt veel ka inimesed mooda, aga nad tegid targu nagu, et ei marka meid, kuna arvasid ilmselt, et me tegeleme parajasti laibamatmisega ja kes ikka tahab sekeldusi politsei ja hullude ida-eurooplastega, kes parast m6rva hullunult naerda lagistavad.
Jargmisel hommikul, kui l6puks valgeks laks, saime ka oma katetood imetleda ja tuleb tunnistada, et ei olnudki k6ige hullem. Karta on muidugi, et muru ei kasva enam eriti hasti tagasi, sest v6ib arvata, et november pole just k6ige suurem heinakuu, aga vahemalt ei alusta me kevadel kuivanud rootsudega maja ymber. Ja ehk 6nnestub selleks ajaks ka oma muruniiduk saada.
posted by Emily Isabel at
11:22 am
0 Comments:
Post a Comment
<< Home