Mairi oli külas
Reede oli siis ajalooline päev, kus meile saabus esimene Eesti külaline. Õnnelikul kombel oli selleks Mairi, kellele loodetavasti Inglismaa poolt pakutavad vintsutused suure üllatusena ei tulnud. Ja vintsutusi oli ikka üsna mitu - enamik neist seotud rongiliiklusega.
Olime kokku leppinud, et sõidan talle reedel pärast tööd Birminghami vastu ja vaatame seal, mida edasi teha. Kappasin siis töölt pisut varem minema, et rongi peale jõuda ja natuke enne kuute olin plaks Birminghami raudteejaamas. Küllaltki kummalisel kombel leidsin sealt kohe ka Mairi üles. Kuna ta oli ennast suure kotitäie kingitustega koormanud (mina olen oma jõuluvanaga juba kohtunud. Kuidas teiega lood on?), ei tahtnud ta Birminghami peale pidutsema jääda ja otsustasime Shifnali poole tagasi kobistada. Ostsime piletid ära ja vaatasime, et järgmise rongini on veel 45 minutit aega.
Selle aja veetsime raudteejaama läheduses Starbucksis (kus mujal?) ja tubli 10 minutit varem olime tagasi tabloosid jälgimas. Tabloodel oli meile edastada üks tore teade - rong on ära jäetud. Asusime siis aktiivselt järgmist otsima, aga see pole üldse nii lihtne, kuna tuleb kombineerida igasuguseid kahtlaseid otsi, et lõpuks Shifnalisse jõuda. Lõpuks jõudsime otsusele marsruudi suhtes (Birmingham - Wolverhampton - Shifnal) ja asusime esimest rongi ootama. Kolm korda võite arvata, kas see jäi hiljaks!
Veerand tundi pärast ettenähtud lahkumisaega sai see rong siiski ka liikuma hakatud ja me veetsime toreda pooltunni tutvudes Birminghami ja Wolverhamptoni vaheliste peatustega. Nimelt oli tegemist tunne-Birminghami-ümbrust rongiga. Reis polnud aga üldse nii kole, kuna meie võõrkeelsele lobisemisele sekundeeris Eminem mingi uue looga kellegi kohutava heliga kellraadiost ja mustanahaliste ning india päritolu noorukite arutelu rassismi teemadel.
Wolverhamptonis läks ümberistumine suhteliselt valutult ja tunnikese pärast olimegi juba Shifnalis. Muidugi suutsin oma marki maha teha sellega, et ei suutnud tuvastada Shifnali raudteejaama enne, kui sealset silti nägin, aga selleks puhuks on mul vabandus olemas - ainuke teine kord, kui sellel suunal sõitnud olen, pani meie rong hooga kõigist peatustest mööda!
Meile jõudes kaevus Mairi oma kotti ja andis üle kraami, mis talle Eestist kaasa pandud oli (siinkohal suured tänud shokolaadi eest!) ja ilmnes, et maha on jäänud ainult üks asi - piletid, mis aitavad mul detsembris Eestisse ilmuda. Aeg oli juba hiline ja ei hakanud ema selle teatega paanikasse ajama ning lükkasin selle probleemi tahaplaanile. Oli ju ka olulisemaid asju, millele keskenduda - söömine näiteks!
Laupäeval helistasin emale, kes teatas, et tema oli kindlasti piletid kaasa pannud ja seega pani Mairi oma väed (tuntud ka tema perekonna nime all) tööle oma korterit tagurpidi pöörama, et pileteid üles leida. Kuna meie ise sellel teemal eriti midagi teha ei saanud, kobisime hoopis välja sööma ja Shrewsbury avarustesse turistima.
:::::
Laupäev on iseenesest üks tore päev, kus ei pea tööd tegema ja saab üsna vabalt (s.o. ilma rongiliikluse katkemist kartmata) mööda Inglismaad ringi kobistada. Selle konkreetse laupäeva juures oli ainult üks viga - ilm oli vastik. Väljas oli külm ja taevast tilkus mingit kahtlast märga sodi alla. Seda toredat kokteili toetas tuul, kes hoolikalt valitud hetkedel puhudes olemise eriti ebameeldivaks tegi. Sellest hoolimata käisime Shrewsbury Abbeyt otsides enamiku sealseid kirikuid läbi, pannes erilist rõhku nendele, millel tundus katus peal olevat.
[Abbey't otsisime sellepärast, et olime selle poolametlikult oma turistimise lõpp-punktiks nimetanud. Selle puhul tekkis muidugi vahepeal tunne, et ajame taga mingit unistuste lossi, sest hoolikalt viitu jälgides ja kõikidesse kirikutesse sisse astudes ei olnud ükski neist ikkagi Shrewsbury Abbey. Ja Shrewsburys on päris mitu kirikut!]
Lõpuks leidsime siiski Abbey üles ja astusime sinna võidukalt sisse. Ja ta oli seda otsimist väärt ka. Nagu Mairi kommenteeris: "Ja siia seina peale on nagu muuseas kirjutatud, et Abbey on ehitatud 11nda sajandi keskel." Oli ikka kummaline ja tore seista hoones, mis samal kohal peaaegu tuhat aastat. Ja vähemalt osa temast tõesti ka samal kujul nagu ta algselt ehitatud oli.
Pärast Abbey leidmist kõndisime veel mõnda aega mööda linna ringi ja Mairi tegi pilte ülespoodud kuuskedest (tuntud ka jõulukaunistuste nime all). Üritasime ka söögikohta leida, aga korralik ja odav koht, mida mina teadsin, oli ääreni rahvast täis ning ei viitsinud ka midagi muud otsima hakata.
Kahjuks pidi Mairi laupäeva õhtul juba tagasi õe juurde minema ja nii saingi ta kodusest Shifnali raudteejaamast uuesti rongi peale saata, mis seekord isegi õigel ajal saabus. Seal nägime ka Inglismaale omast pilti inimesest, kes nullilähedase õhutemperatuuriga rõõmsalt lühikeste varrukatega pluusi väel ringi laseb. Selle konkreetse indiviidi kaitseks tuleb muidugi öelda, et kuigi tal polnud temperatuuri eest just üleriiete kujulist kaitset, oli ta külmatunde tõrjumiseks siiski midagi kaasa haaranud: ühes käes oli üks pudel, teises käes teine ja tagataskust piilus välja kolmas. Mis pudelis täpselt oli, ma öelda ei oska, aga arvata võib, et tegemist oli mingi põneva alkohoolse joogiga. Võite Mairi käest täpsemalt küsida - minu meelest läks kutt temaga ühe rongi peale.
Olime kokku leppinud, et sõidan talle reedel pärast tööd Birminghami vastu ja vaatame seal, mida edasi teha. Kappasin siis töölt pisut varem minema, et rongi peale jõuda ja natuke enne kuute olin plaks Birminghami raudteejaamas. Küllaltki kummalisel kombel leidsin sealt kohe ka Mairi üles. Kuna ta oli ennast suure kotitäie kingitustega koormanud (mina olen oma jõuluvanaga juba kohtunud. Kuidas teiega lood on?), ei tahtnud ta Birminghami peale pidutsema jääda ja otsustasime Shifnali poole tagasi kobistada. Ostsime piletid ära ja vaatasime, et järgmise rongini on veel 45 minutit aega.
Selle aja veetsime raudteejaama läheduses Starbucksis (kus mujal?) ja tubli 10 minutit varem olime tagasi tabloosid jälgimas. Tabloodel oli meile edastada üks tore teade - rong on ära jäetud. Asusime siis aktiivselt järgmist otsima, aga see pole üldse nii lihtne, kuna tuleb kombineerida igasuguseid kahtlaseid otsi, et lõpuks Shifnalisse jõuda. Lõpuks jõudsime otsusele marsruudi suhtes (Birmingham - Wolverhampton - Shifnal) ja asusime esimest rongi ootama. Kolm korda võite arvata, kas see jäi hiljaks!
Veerand tundi pärast ettenähtud lahkumisaega sai see rong siiski ka liikuma hakatud ja me veetsime toreda pooltunni tutvudes Birminghami ja Wolverhamptoni vaheliste peatustega. Nimelt oli tegemist tunne-Birminghami-ümbrust rongiga. Reis polnud aga üldse nii kole, kuna meie võõrkeelsele lobisemisele sekundeeris Eminem mingi uue looga kellegi kohutava heliga kellraadiost ja mustanahaliste ning india päritolu noorukite arutelu rassismi teemadel.
Wolverhamptonis läks ümberistumine suhteliselt valutult ja tunnikese pärast olimegi juba Shifnalis. Muidugi suutsin oma marki maha teha sellega, et ei suutnud tuvastada Shifnali raudteejaama enne, kui sealset silti nägin, aga selleks puhuks on mul vabandus olemas - ainuke teine kord, kui sellel suunal sõitnud olen, pani meie rong hooga kõigist peatustest mööda!
Meile jõudes kaevus Mairi oma kotti ja andis üle kraami, mis talle Eestist kaasa pandud oli (siinkohal suured tänud shokolaadi eest!) ja ilmnes, et maha on jäänud ainult üks asi - piletid, mis aitavad mul detsembris Eestisse ilmuda. Aeg oli juba hiline ja ei hakanud ema selle teatega paanikasse ajama ning lükkasin selle probleemi tahaplaanile. Oli ju ka olulisemaid asju, millele keskenduda - söömine näiteks!
Laupäeval helistasin emale, kes teatas, et tema oli kindlasti piletid kaasa pannud ja seega pani Mairi oma väed (tuntud ka tema perekonna nime all) tööle oma korterit tagurpidi pöörama, et pileteid üles leida. Kuna meie ise sellel teemal eriti midagi teha ei saanud, kobisime hoopis välja sööma ja Shrewsbury avarustesse turistima.
:::::
Laupäev on iseenesest üks tore päev, kus ei pea tööd tegema ja saab üsna vabalt (s.o. ilma rongiliikluse katkemist kartmata) mööda Inglismaad ringi kobistada. Selle konkreetse laupäeva juures oli ainult üks viga - ilm oli vastik. Väljas oli külm ja taevast tilkus mingit kahtlast märga sodi alla. Seda toredat kokteili toetas tuul, kes hoolikalt valitud hetkedel puhudes olemise eriti ebameeldivaks tegi. Sellest hoolimata käisime Shrewsbury Abbeyt otsides enamiku sealseid kirikuid läbi, pannes erilist rõhku nendele, millel tundus katus peal olevat.
[Abbey't otsisime sellepärast, et olime selle poolametlikult oma turistimise lõpp-punktiks nimetanud. Selle puhul tekkis muidugi vahepeal tunne, et ajame taga mingit unistuste lossi, sest hoolikalt viitu jälgides ja kõikidesse kirikutesse sisse astudes ei olnud ükski neist ikkagi Shrewsbury Abbey. Ja Shrewsburys on päris mitu kirikut!]
Lõpuks leidsime siiski Abbey üles ja astusime sinna võidukalt sisse. Ja ta oli seda otsimist väärt ka. Nagu Mairi kommenteeris: "Ja siia seina peale on nagu muuseas kirjutatud, et Abbey on ehitatud 11nda sajandi keskel." Oli ikka kummaline ja tore seista hoones, mis samal kohal peaaegu tuhat aastat. Ja vähemalt osa temast tõesti ka samal kujul nagu ta algselt ehitatud oli.
Pärast Abbey leidmist kõndisime veel mõnda aega mööda linna ringi ja Mairi tegi pilte ülespoodud kuuskedest (tuntud ka jõulukaunistuste nime all). Üritasime ka söögikohta leida, aga korralik ja odav koht, mida mina teadsin, oli ääreni rahvast täis ning ei viitsinud ka midagi muud otsima hakata.
Kahjuks pidi Mairi laupäeva õhtul juba tagasi õe juurde minema ja nii saingi ta kodusest Shifnali raudteejaamast uuesti rongi peale saata, mis seekord isegi õigel ajal saabus. Seal nägime ka Inglismaale omast pilti inimesest, kes nullilähedase õhutemperatuuriga rõõmsalt lühikeste varrukatega pluusi väel ringi laseb. Selle konkreetse indiviidi kaitseks tuleb muidugi öelda, et kuigi tal polnud temperatuuri eest just üleriiete kujulist kaitset, oli ta külmatunde tõrjumiseks siiski midagi kaasa haaranud: ühes käes oli üks pudel, teises käes teine ja tagataskust piilus välja kolmas. Mis pudelis täpselt oli, ma öelda ei oska, aga arvata võib, et tegemist oli mingi põneva alkohoolse joogiga. Võite Mairi käest täpsemalt küsida - minu meelest läks kutt temaga ühe rongi peale.
posted by Emily Isabel at
9:56 pm
0 Comments:
Post a Comment
<< Home