Kristi Shrewsbury's

Wednesday, January 05, 2005

Armastus rongide vastu

Kõigepealt suured tänud kõigile, kes leidsid aega minuga kohtuda, kui Eestis olin! Mul oli äärmiselt tore ja loodan, et ka teil väga igav ei olnud. Ja kellega ei kohtunud, siis suured vabandused minu poolt! Asi polnud mitte selles, et ma ei tahtnud... lihtsalt 10 päeva pole kahjuks piisavalt pikk aeg. Järgmine kord aga kohtume kindlasti!

:::::

Andsin endale Eestis olles lubaduse, et hakkan jälle kaks korda nädalas kirjutama, midagi ikka iga paari päeva tagant juhtub. Nii et käesolevalt aadressilt peaks uuendusi leidma igal kolmapäeva ja laupäeva õhtuti. Pöidlad pihku!

Sellega seoses tuleb mainida, et juba täna õhtul oleks lubadus vett vedama läinud, kuna ma lihtsalt ei suutnud mitte midagi välja mõelda, mida kirjutada; viimase paari päeva jooksul pole ju mitte midagi toimunud. Ja siis meenus mulle, et eile käisin Telfordis ja, nagu tavaliselt, täitis mu rinna rõõmuga kohalik rongiliiklus.

Telfordi minek ise läks suhteliselt valutult: rong jäi hiljaks kõigest 15 minutit, mis Inglismaa standardite järgi on peaaegu õigel ajal saabumine ja piletiraha minult ka keegi ei küsinud. Ega ma ise pakkuma ka ei hakka! Telford Centre'isse jõudes avastasin, et enamikke poode hakatakse kinni panema (kell oli kuus) ja ainult toidupoodi ongi veel võimalik minna. Kuna see oli nagunii minu eesmärgiks, ei hakanud eriti pirtsutama ja läksin toidukraami kokku kraapima ning tegin vaikselt plaane kella seitsmese rongiga tagasi minna.

Paistab, et inglased teisipäevaõhtuti eriti süüa ei osta ja seega sain ASDAst kiiresti tulema ning marssisin tagasi raudteejaama poole. (Kas ma juba mainisin, et väljas oli külm? Hmmm... ei maininud. No igal juhul - väljas oli külm!) Tagasi raudteejaamas ja vaatan lootusrikkalt infoekraani poole. Näe, minu rong! Oot! Mis nad tema kohta veel kirjutavad?

This train has been cancelled due to our inability to find a driver willing to work extra hours!
[Tõlge: Seda rongi ei tule, kuna me ei suutnud leida rongijuhti, kes oleks nõus ületunde tegema.]


Mida paganat? Mis nad nende rongijuhtidega siis tegid?

Haarasin oma koti ja asusin uuesti kaubanduskeskuse juurde marssima lootes sealt taksot leida. Muidugi oli taksosid ka raudteejaama juures, aga need olid need kõige kallimad, keda ma oma probleemidega küll rikkamaks teha ei tahtnud.

Tagasi ASDA juures, vaatasin ringi - ka siin olid ainult kallid taksod. Poetasin oma kotid pingi peale ja asusin külmunud sõrmedega kotis kohmitsema ja telefoni otsima. Lõpuks õnnestus mingi taksofirma kätte saada, kes lubasid mulle lahkelt 10 minutiga takso saata. Takso saabus 25 minuti pärast (ehk inglise ajaarvestuse kohaselt peaaegu õigel ajal) ja tõi mu külmunud kondid koduukse ette. Sõidu jooksul vandusin endale korduvalt, et nüüdsest peale sõidan ainult bussiga!

Praeguseks olen teada saanud, et raudteetöötajate ametiühing lõpetas ära mingid lepingud, mis ületunde reguleerivad ja seega on rongifirmadel äärmiselt raske õhtuseid ronge õigel ajal liikuma saada. Äärmiselt kena neist! See rongiliiklus oligi liiga korrapärane juba!

0 Comments:

Post a Comment

<< Home