Kas tõesti kevad?

Mul on väga kahtlane tunne, et hoolimata ilmateate õudusjuttudest on Shifnalisse siiski kevad jõudnud. Alates sellest, kui ma kirjutasin, et meie aeda esimesed lilled on tekkinud, on ilmateade ähvardanud sellega, et kohe hakkab lund sadama ja saabub viimase viieteistkümne aasta kõige külmem talv. Nojah, seda talve ma vist ootama jäängi. Pühapäeval sadas küll korraks taevast midagi kahtlaselt lumetaolist alla, aga kui ma siis teda ka oma käega katsuda üritasin, oli ta juba kadunud ja ma jõudsin järeldusele, et ju ta siis ikka päris lumi ei olnud.

Ja kui ma täna lõunal endale kohvi tooma läksin, tundus kohe, et võiks jaki seljast ära ajada ja niisama ringi lipata, sest väljas oli ikka päris mõnus ja soe ning kuskilt immitses õrnalt oksakärsahaisu, mis ka kindel kevadekuulutaja on (OK, kas kevadekuulutaja või teade, et kellegi õunaaed on põlema pandud).

Kevade tähistamiseks lähen nädalavahetusel jälle Birminghami. OK, tegelikult ei ole see põhjuseks, aga mul oli vaja mingit siduvat mõtet kahe lõigu vahele. Tegelikult lähme Birminghami sellepärast, et majoneesiinsident, mida eelmises kirjutises mainitud sai, ei piirdunud sellega, et mina oma juuksed ära pesin. Nimelt suutis see valge ollus lennata kaugelt suurema kaarega kui esialgu arvatud ja osa sellest maandus ka Raina nahkjaki peale. Jakile hakkas majonees kohe äärmiselt meeldima ja ta imes kõik endasse ning selle tõttu on jakil nüüd plekid peal. Shifnalis kui hästivarustatud linnakeses on küll pesumaja / keemiline puhastus olemas, aga nad teatasid, et sellise jaki puhastamist nad küll enda peale ei võta. Niisiis otsustasime minna Birminghami, et sealt laiema ampluaaga puhastus leida.

Minul ei ole selle jakiga ja majoneesiplekkidega küll erilist pistmist, aga ega mul siis suurt põhjust vaja pole, et Birminghami sõita. Seal ju tore! Eks laupäeval kannan ette, milliseid põnevaid asju sealt leida on.

P.S. Inglaste arvates on Birminghami suurim vaatamisväärsus Bullringi kaubanduskeskus, mis pidavat Euroopa suurim olema. Nojah...