Peavalu

Ja juba hakkab peale lubaduste murdmine. Eile ei toimunud mingit kirjutamist, kuigi ma sellise lubaduse andsin. Aga vabandus on mul olemas - mu pea valutas. Ja see ei olnud mingi väike meenutus-et-sul-on-pea-olemas peavalu, vaid oi-mu-aju-pressib-kõrvadest-välja peavalu, mis on otsustanud oma tegevust laiendada ja vallutas ka pühapäeva. Ilmselt tegi ta seda sellepärast, et suutsin ta eile korraks unustada, kuna olime Telfordis uusi alasid vallutamas.

Nimelt oli meil vaja kööki uut valgusallikat ja selle leidmine pole üldse nii lihtne kui esmapilgul tundub. Seal pole tegemist mitte tavalise valgusti vaid päevavalguslambiga ja sellele uut toru sisse leida pole üldse nii kerge, kui sa seda kunagi varem otsinud ei ole. Enne poodiminekut kangutasin vana toru sealt välja ja kirjutasin üles kõikvõimaliku info, mis tema pealt leidsin ning mõõtsin ära, et ta on minust natuke pikem (täpne määratlus, kas pole?).

Telfordis tiirutasime natuke ringi ja leidsime lõpuks poe, mis oli nõus meile uut toru müüma. Täpselt samasugust neil küll polnud, aga müüja kinnitas, et see ajab ka asja ära. 6-jalase toru bussi peale ja koju saamine oli ka omaette nali, aga õnneks oli see peamiselt Raina käes, kuna mina oleks ta sobival hetkel kindlasti pooleks murdnud.

Koju jõudes marssisin toruga kööki, avastasin, et seal on ikka veel pime ja asusin Raina abiga uut toru lakke paigaldama. Pistsime toru otsad aukudesse, kus nad pidid olema, kontrollisime, et ta sealt meile pähe ei kukuks ja ronisime toolide pealt alla. Astusin lüliti juurde ja vajutasin.... endiselt pimedus! Kuna ma nii lihtsa allaandmisega ei leppinud, vajutasin teda veel paar korda - üllataval kombel ei muutunud sellest midagi. Pagan! £5 täiesti mõttetu toru peale raisatud!

Järgmiseks etapiks on mingi väike jubin seal lambi sees välja vahetada ja kui see ka ei tööta, tuleb onule helistada ja teda appi karjuda. Kes on varem kuulnud, et naised ise lambipirni vahetamisega hakkama saavad?