29.08.2007 - Delfi
Hommikune äratus oli 5:30 ja ma sain kohe aru, et eilne vein hea idee ei olnud. Sööma minnes pigistasin endale hulgi toitu sisse lootuses, et see aitab, aga erilist abi tast ei tundunud olevat. Niisiis istusin fuajees tuuribussi oodates ja kahtlustasin, et sellest tuleb väga lühike retk, kuna palun juba esimese nurga peal, et mind maha pandaks, seda eriti kreeklaste sõidustiili arvestades. Õnneks jäi buss aga päris korralikult hiljaks ja seega läks mul see kõige hullem tunne üle. Selleks ajaks, kui Delfisse jõudsime, oli iiveldus asendunud peavaluga ja nendega ma juba oskan võidelda.
Käisime giidiga Delfis ringi ja kuigi ta andis meile korralikult infot vaatamisväärsuste kohta (peamiselt siis Apollo tempel ja erinevad skulptuurid, mis kõrvalasuvasse muuseumi olid viidud) jäi kogu tuurist selline äärmiselt kiirustav mulje. Väitega, et ühelgi tuurigrupil pole aega sinna minna, tõmmati peale kriips meie plaanile Tholost külastada ja päris selle originaal-Delfi väljakaevatud osade lõpuni käimiseks (s.o Apollo templist edasi) anti aega ainult pool tundi. Muuseumist vihisesime läbi tuulekiirusel nii, et mul ei õnnestunud üldse lugeda huvitavaid tahvleid eksponaatide kõrval ja ega meile muud näidatudki kui paari-kolme huvitavamat/tuntumat skulptuuri.
Kui me muuseumist väljusime, helistas mulle ema, kes kaebas, et neil olevat lund sadanud ja sellel ajal kui temaga lobisesin, liikusime me lõunasöögikoha poole. See anti meile küll vägev! Kui nad ise ka selliseid portsjone lõuna- ja õhtusöögiks söövad, siis mina küll aru ei saa, kuidas nad oma figuuri säilitavad.
Tagasiteel peatusime kohas "where you can do some shopping with 20% discount", aga kus kaubad isegi koos allahindlusega olid kallimad Ateena kesklinnas müüdavast.
Tagasi Ateenasse jõudes poetati meid bussist maha ja näidati suund hotelli poole kätte. Ainuke probleem oli, et me polnud kunagi sellest suunast hotellile lähenenud ja seega marssisime üsna pikka aega ilma, et meil oleks olnud õrnemat aimugi, millises suunas me liigume. Kaardi olime me loomulikult hotelli jätnud, sest ega seda Ateena kaarti ju Delfis vaja lähe.
Kokkuvõttes ei ole ma ikka otsustanud, kas eelistan omapäi või reisikorraldajaga reisimist. Mõlemal on oma eelised ja puudused ning tegelikult sõltub palju ilmselt konkreetsest reisikorraldajast. Kui reis on hästi planeeritud ja informatiivne, siis on ta väga hea ja mugav viis infot saada, aga kui korraldajaks on keegi, kes ühe sihtkohateemalise raamatu läbi on lugenud ja aega ka korralikult planeerida ei oska, siis on tulemus pettumustvalmistav.
Õhtul katsetasime jälle Plaka tavernasse sööma minekut ja kuna seekord mööda kõrvaltänavaid hiilisime, siis see ka õnnestus. Tuleb tunnistada, et see söök küll seda pingutust väärt ei olnud. Raha just tagasi küsima ei hakanud, aga mingit erilist elamust ta ka ei pakkunud. Mis neil aga olemas on, on väga hea müügimees.
Käisime giidiga Delfis ringi ja kuigi ta andis meile korralikult infot vaatamisväärsuste kohta (peamiselt siis Apollo tempel ja erinevad skulptuurid, mis kõrvalasuvasse muuseumi olid viidud) jäi kogu tuurist selline äärmiselt kiirustav mulje. Väitega, et ühelgi tuurigrupil pole aega sinna minna, tõmmati peale kriips meie plaanile Tholost külastada ja päris selle originaal-Delfi väljakaevatud osade lõpuni käimiseks (s.o Apollo templist edasi) anti aega ainult pool tundi. Muuseumist vihisesime läbi tuulekiirusel nii, et mul ei õnnestunud üldse lugeda huvitavaid tahvleid eksponaatide kõrval ja ega meile muud näidatudki kui paari-kolme huvitavamat/tuntumat skulptuuri.
Kui me muuseumist väljusime, helistas mulle ema, kes kaebas, et neil olevat lund sadanud ja sellel ajal kui temaga lobisesin, liikusime me lõunasöögikoha poole. See anti meile küll vägev! Kui nad ise ka selliseid portsjone lõuna- ja õhtusöögiks söövad, siis mina küll aru ei saa, kuidas nad oma figuuri säilitavad.
Tagasiteel peatusime kohas "where you can do some shopping with 20% discount", aga kus kaubad isegi koos allahindlusega olid kallimad Ateena kesklinnas müüdavast.
Tagasi Ateenasse jõudes poetati meid bussist maha ja näidati suund hotelli poole kätte. Ainuke probleem oli, et me polnud kunagi sellest suunast hotellile lähenenud ja seega marssisime üsna pikka aega ilma, et meil oleks olnud õrnemat aimugi, millises suunas me liigume. Kaardi olime me loomulikult hotelli jätnud, sest ega seda Ateena kaarti ju Delfis vaja lähe.
Kokkuvõttes ei ole ma ikka otsustanud, kas eelistan omapäi või reisikorraldajaga reisimist. Mõlemal on oma eelised ja puudused ning tegelikult sõltub palju ilmselt konkreetsest reisikorraldajast. Kui reis on hästi planeeritud ja informatiivne, siis on ta väga hea ja mugav viis infot saada, aga kui korraldajaks on keegi, kes ühe sihtkohateemalise raamatu läbi on lugenud ja aega ka korralikult planeerida ei oska, siis on tulemus pettumustvalmistav.
Õhtul katsetasime jälle Plaka tavernasse sööma minekut ja kuna seekord mööda kõrvaltänavaid hiilisime, siis see ka õnnestus. Tuleb tunnistada, et see söök küll seda pingutust väärt ei olnud. Raha just tagasi küsima ei hakanud, aga mingit erilist elamust ta ka ei pakkunud. Mis neil aga olemas on, on väga hea müügimees.
posted by Emily Isabel at
9:02 pm
0 Comments:
Post a Comment
<< Home