28.08.07 - Ateena

Kui me algselt oma kolmandat päeva Ateenas plaanisime, tahtsime minna Hydra ja paari teise saarekesega tutvuma. Kuna mul aga eelmisel õhtul mingil hetkel väga halb hakkas (osa mehhiko köögist jäi sellepärast mekkimata), otsustasime lihtsama meelelahutuse kasuks ja läksime hoopis arheoloogia muuseumisse. Meie kreeka raamat ütles, et ükskõik mida sa muuseumist ka ei ootaks, suudab see need ootused ületada. Ma ei tea, kas ta just nii imetlusväärne muuseum on, aga päris hea oli ta siiski. Paljud skulptuurid, mida siiani vaid piltidelt olen näinud, olid seal esindatud. Seal muuseumis tekkis meil ka teooria vallatust õpipoisist, kes pidevalt oma meistri töid rikkus. Nagu näiteks miski eelajalooline tahvel, millel olid kujutatud sõjamehed ja hobused (või olid nad jahimehed ja hirved). Igati tore ja temaatiline. Ja siis oli ühes servas hobuse/hirve kohal hõljumas siil. Täiesti suvaline siil, kellel pildi teemaga midagi pistmist polnud ja kompositsiooni ta ka ei sobinud.

Pärast muuseumi kohvikus enese kosutamist jätkasime matka, et vaadata väidetavalt uhkeid neoklassikalisi hooneid - raamatukogu, ülikooli ja mingit kolmanda funktsiooniga maja ning sõitsime siis kesklinna, et parem osa Plakast üle vaadata. Nimelt ilmnes kaardi pealt ja kreeka raamatust sõrmega järge ajades, et me olime ainult selle kommertslikus osas ära käinud ja seega "suurepärasest 19nda sajandi arhitektuurist" ilma jäänud.

Seega ründasime Plakat teisest küljest ja tõesti oli mulje natuke teine - oma kauba müüjad polnud sugugi nii pealetükkivad, atmosfäär oli parem ja hooned ilusamad. Nende suurepärasust ma küll kommenteerida ei oska, aga sealkandis oleks isegi võinud elada.


Plakas kohtasime ka ühe taverna reklaamimeest, kes meile oma kaardi andis ja lubas, et kui toit meile meeltmööda pole, siis me maksma ei pea. Steve'ile see pakkumine meeldis ja nii seadsime õhtusöögiks jälle sammud Plaka poole. Kahjuks pole Steve aga vist päris turistina vahemeremaades käinud, kuna Plaka Tavernani me ei jõudnud. Enne rabas meid teelt mingi muu taverna müügimees, kellele Steve kogemata otsa juhtus vaatama. Söök selles tavernas oli... odav, see vist parim asi, mis tolle kohta öelda võib. Viga tal ju konkreetselt midagi ei olnud, aga liha oli maitsetu ja kaasnevad elemendid (kartul ja riis) veelgi maitsetumad. Seal sai ka selgeks, et kreeklased armastavad väga kartulit ja riisi korraga pakkuda. Sellist asja ei ole ma mingi muu riigi köögis eriti märganud. Noh, võib-olla india, aga seal on see aloo osa toidust, mitte lihtsalt lisand.

Teise huvitava aspektina avastasime, et kreeklased armastavad seda, kui kõik kolm käiku korraga ära tellida. Nad on üsna üllatunud, kui sa kohe magustoitu ei taha ja pärast tuleb seda menüüd tikutulega taga otsida. Ja veel ühe kommentaarina mainiks, et nad armastavad üldse väga suuri portsjone, aga eriti eelroad annavad minu arvates peaaegu põhiroa mõõdu välja.


Nii, igal juhul loputasime oma keskpärase aga odava toidu hapu veiniga alla, ostsime teel hotelli ühe jäätise (neid teevad nad küll hästi) ja kobisime varakult magama, et järgmise päeva Delfi-reisi kella seitsmeseks stardiks varakult valmis olla.