Lennukipiletid

Tuleb välja, et lennukipiletite ostmine pole üldse nii kerge kui arvata võiks. Eriti kui plaan on selline, et arve Inglismaale maksmiseks saadetakse. Eile tegelesin sellega pool päeva. Hea seegi, et Czech Airlines siit käima hakkas. Ma ei kujuta ette, mis ringi oleks muidu pidanud tegema selleks, et Birminghami jõuda.

Pärast pikemat võitlust said piletid siiski broneeritud ja loodetavasti liikus ka arve Telfordi poole. Hea nali on muidugi see, et mina sain veel noortesoodustust (hea, et keegi arvab, et ma noor olen), aga Raina enam ei saanud. Tema puhul oli ühe otsa pilet kallim, kui edasi-tagasi pilet. Miks keegi sellistel tingimustel ühe otsa pileteid ostma peaks, jääb mulle pisut segaseks.

Ärasaatmispidu

Ärasaatmispidu on planeeritud 3. septembrile. Kui sa kutset ei saanud, aga soovid kohale tulla, siis jäta siia kommentaar või saada kiri aadressil riksti2001[@]yahoo.co.uk

Lühike kokkuvõte

Kuna ma olen seda asja juba miljon korda esitanud, siis ei hakka ühte pikka juttu enam tegema oma Inglismaale minekust. Selle asemel kasutan ära jutuajamist, mis meil Gerliga oli ja esitan küsimuste-vastuste vormis lühiülevaate Inglismaa plaanidest.

Kristi says:
13 sept on praegusel hetkel lahkumiseks määratud
Gerli says:
kuidas sa sellele mõttele tulid ja koha leidsid?
Kristi says:
asi käis tagantpoolt ettepoole. Kõigepealt tehti pakkumine, siis mõtlesin ja mõtlesin ja mõtlesin ja lõpuks otsustasin minna
Gerli says:
ja mis sa korteriga teed?
Kristi says:
korter läheb venna kasutusse... peangi lepingu läbi lugema, et seal juhuslikult mõnda maaltlahkumise keeldu poleks :)
Gerli says:
kes ja kuidas pakkumise tegi? Ja kuhu lähed täpsemalt?
Kristi says:
sõber tartust ütles, et otsitakse inglismaale raamatupidajaid. Ja lähen Birminghami lähedale ühte väikelinna (väikelinn on muidugi suhteline mõiste - sealne rahvaarv võrdub tartu omaga)
Gerli says:
elukoht olemas?
Kristi says:
elukoht pidi olemas olema, ta olevat meile (kaks inimest läheb eestist) maja leidnud. Briti tõlgendus majast erineb muidugi eesti tõlgendusest kõvasti, aga ilmselt on ta ikka päris ruumikas
Gerli says:
ootad?
Kristi says:
mis ootamisse puutub, siis see on kahe otsaga asi. ühelt poolt on põnev ja huvitav jne jne ning ma ei suuda ära oodata. aga see, et ma sõbrad ja perekonna maha jätan, on tõsine löök. eriti kui järjekordne lõbus üritus läbi saab ja ma mõtlema hakkan, et selle seltskonnaga on minu jaoks varsti kõik
Gerli says:
mis töö juures öeldi?
Kristi says:
töölt sain ilusti ära. mingeid probleeme polnud
Gerli says:
kui kaua planeerid seal olla?
Kristi says:
3 aastat, vähem ei saa, kuna hakkan ka haridust omandama
Gerli says:
MA?
Kristi says:
ei, ACCA sertifikaat. See on rahvusvaheline raamatupidamise sertifikaat

Asjalood

Kuskil juuli alguses teatas Heiko mulle, et kui soovin, on mul võimalus Inglismaale tööle minna. Asi tundus päris intrigeeriv, eriti kuna mul siin Eestis rabamisest täiesti kõrini oli. Saatsin CV ära ja sain vastu informatsiooni sellest, mida töökoht endast kujutab. Pakutav palk polnud eriti suur ja alguses mõtlesin, et lähen niisama sinna intervjuule ning ei kavatse mingil juhul Inglismaale sõita.

Seal aga asjalood muutusid, kuna pakkumine oli üsna huvitav. Põhipalgale lisandusid veel kvartaalsed preemiad ja aastalõpu preemia. Aasta pärast tehakse töö- ja koolitulemustest järeldused ja tõstetakse palka.

Ja see ongi teine tore aspekt - ma saan koolis käia. OK, ma ei õpi küll midagi üliintellektuaalset, eesmärgiks on kõigest ACCA sertifikaadi omandamine, aga kui sellist võimalust pakutakse, siis oleks tobe ära öelda. Ehk saab rahaga ka kuidagi hakkama.

Kui ma emale ütlesin, et minna tahan, siis asus ta kohe aktiivselt kurvastama ja ka mina hakkasin kohe mõtlema, et kuidas ma siis kõik sõbrad maha jätan. Aga kuna kõik needsamad sõbrad (OK, peaaegu kõik) leidsid, et ma ikka kindlasti minema peaks, siis otsustasingi minna.

Mu vennake, kes nüüd korteri endale saab, on muidugi eriline aktivist ja ei suuda ära oodata, millal ma minema hakkan. Helistab teine iga päev ja uurib, kas ma ikka sõidan minema.

Nii ma selle tööpakkumise otsa sattusin ja nüüd on võimalik siit lugeda palju väikseid detaile planeerimise kohta ja lõpuks ehk kunagi ka selle kohta, kuidas ma Telfordis tegelikult hakkama saan.