Muru

Tana on teil oodata lugu sellest, kuidas kaks hullu eestlast heinamaal tootavad. Nagu te v6ib-olla maletate, oli meil m6ningaid probleeme oma muruplatsiga. Tykk aega arutasin seda kitseprobleemi ja m6tlesin, et peaks ta kuskilt hankima, aga siis meenus mulle, et ilmselt meie hein ikka nii kiiresti ei kasva, et kitse igapaevaselt toita ja naabrid poleks ilmselt vaga 6nnelikud, kui me oma looma nende hoolitsetud muru kallale laseksime.

Kui majaomanikust onu meid vaatamas kais, kaebasime talle ka seda, et Bill lubas meile muruniiduki hankida, aga pole seda veel teinud. Onu m6tles natuke asja yle ja lubas, et seekord tuleb ja niidab ta meil selle ara. Olgu! Jaime siis selle peale lootma!

Tuleme esmaspaeval koju - muru h6ljub tuules. Tuleme teisipaeval koju - k6rred kahisevad ja Raina riidleb minuga, kuidas ma saan 24-aastaselt ikka veel nii naiivne olla ja uskuda, et mehed s6na peavad (siinjuures vabandused k6igile meestele, kes seda loevad - te ju teate, et TEIE olete erandid!). Tuleme kolmapaeval koju ja vaatame, et meie heinamaa on kaetud mytsakutega - onu on t6esti kainud ja muru ara niitnud. Raina v6tab tagasi oma kibestunud s6nad meeste usaldusvaarsuse kohta ja k6ik on jalle hasti.

Neljapaevaks otsustasin, et heinanutsakud tuleb maja eest ikka kokku ka korjata, kui nad juba maha niidetud on. Tuleme toolt koju, soome k6hu tais ja ma kupatan Raina harjaga 6ue.

Jah, te lugesite 6igesti ja ka mina ei ole veel peast soojaks lainud - harjaga. Meie maja toovahenditega varustatus on tapselt selline nagu ta on (loe: seda polegi) ja nii tuleb hakkama saada nende vahenditega, mis kaeparast on. Trepialusest kapist leidsin yhe p6randaharja ja otsustasime, et seda saab heal juhul murujaanukite kokkulykkamiseks kasutada. Aga tagasi p6hijutustuse juurde...

Pistsin Rainale harja pihku ja saatsin ta muru kokku lykkama, ise laksin tahaaeda orgaanilise kraami prygikasti (siin toimub ikka korralik prygisorteerimine!) ja labidat tooma. Labidas oli seda ropult rasket sorti, millega maad kaevatakse ja tundus, et seda oli ka enne tehtud, kuna ta oli veel pisut mullane. Aga muud v6imalust heina prygikasti saamiseks t6esti ei olnud.

Siinkohal tuleks veel mainida, et valjas sadas vihma ja oli ysna pime. Kui Raina seal oma harjaga vehkis ja mina labidaga tuuseldasin, nii et hein lendas ja samal ajal veel ka vett taevast alla kallas... ytleme nii, et situatsioon oli paris koomiline. Mingil hetkel laksid sealt veel ka inimesed mooda, aga nad tegid targu nagu, et ei marka meid, kuna arvasid ilmselt, et me tegeleme parajasti laibamatmisega ja kes ikka tahab sekeldusi politsei ja hullude ida-eurooplastega, kes parast m6rva hullunult naerda lagistavad.

Jargmisel hommikul, kui l6puks valgeks laks, saime ka oma katetood imetleda ja tuleb tunnistada, et ei olnudki k6ige hullem. Karta on muidugi, et muru ei kasva enam eriti hasti tagasi, sest v6ib arvata, et november pole just k6ige suurem heinakuu, aga vahemalt ei alusta me kevadel kuivanud rootsudega maja ymber. Ja ehk 6nnestub selleks ajaks ka oma muruniiduk saada.

Vaikesi juppe

See nadal meil kooli pole ja sellest tulenevalt pole ka midagi p6nevat kirjutada. Nadalavahetus moodus, nagu tavaliselt, shoppamise ja koristamise tahe all. Viimase raha (neljapaeval on palgapaev) kulutasime telefoniarve maksmiseks, nii et nyyd v6ib jalle rahus helistada, ilma et peaks k6ne katkemise parast muretsema (mitte et see mure enne vaga pakiline oleks olnud). Yhtlasi laadisin ka oma k6nekaardile raha juurde ja olen jalle valmis k6igiga s6numineerima.

See k6nekaardi laadimine oli ka muidugi omaette nali. Nimelt on siin tegelikult ysna mugav systeem, kus saab pangaautomaatidest oma k6nekaardile (v6i ka teiste kaartidele, kui vale telefoninumbri kirjutad) raha juurde laadida. Lippan siis mina lahima Lloydsi panga automaadi juurde ja teen keerulise laadimisprotsessi labi ning saan tulemuseks teate: "Unfortunately we were not able to complete the task. Please take your card and try again later or contact your service provider!" Kui teid juhuslikult peaks huvitama, kuidas ma seda teksti nii hasti maletan, siis pean tunnistama, et nagin teda laupaeva jooksul vist umbes kymme korda.

Kui esimene ja teine katse eba6nnestusid, tegutsesin natuke Telford Shopping Centre'is ja iga kord kui jarjekordselt automaadist mooda laksin, katsetasin uuesti. No ei 6nnestunud! Tulime koju, ma rabasin vihmavarju ja laksin poodi (sest ei viitsi hasti kaheliitrist piimaanumat kae otsas Telfordist vedada) ning rabasin yhtlasi ka pangakaardi kaasa, et s6bralikus Shifnali pangaautomaadis uuesti telefoni laadida proovida. Isegi kodune ymbrus ja klaviatuurile tilkuv vihm ei muutnud panka s6bralikumaks - "Unfortunately we..." ilmus uuesti ekraanile. Alles pyhapaeval 6nnestus mul see keeruline protsess 6nneliku l6puni viia.

:::::

Otsustasin tervislikuks hakata ja endale mingeid vitamiine manustama asuda. Nyydseks olen seda nadal aega teinud ja lippan ringi nagu mingi Danone'i (v6i mis asi see oligi, mis muuseumitootajad tegutsema pani) reklaam. Rainale kain ilmselt praeguseks juba paris narvidele. Hyplen mooda maja ringi ja tegutsen. Sellel on ka omad positiivsed omadused: naiteks ei hairi mind absoluutselt labi vihma poodi lippamine v6i mingite salatite hakkimine ja koristamine, aga kokkuv6ttes on ta k6rvaltvaatajatele ysna hirmus. [Vahemarkus: mu tuba on endiselt segamini. Ta tundub olevat taiesti immuunne minu katsetele teda koristada!]

:::::

Pyhapaeval ilmus meie ukse taha mingi kahtlane onu ja n6udis sisselaskmist. OK, tegelikult asi nii hull ei olnud. Ta vabandas ette ja taha ja uuris, et kas ikka sobib, kui ta sisse tuleb. Kuna tegemist oli meie majaomanikuga ei saanud ma talle teatada ka, et olen parajasti ametis oma mp3 listile kaasalaulmisega ja kas ta tuleks hiljem uuesti, kui ma oma haale ara kisanud olen. Lisaks oli meil nagunii vaja temaga suhelda seoses pysiyhendusega (loe jargmist juppi!) ja ikka on tore teada, mis inimene ta on.

Tuli valja, et oli taitsa tore onu! K6ige iseloomustavam fakt oli vast see, et ta hakkas meile kyttesysteemi peensusi tutvustama, mida kuskilt alt august urgitseda tuleb, ja kysis siis, kas ma sooviks temaga p6randale heita. Ja siis naeris tykk aega selle yle ning palus oma naisele mitte raakida. Aga jah, ta lubas meil kogu aia yles kaevata, kui seda soovime ja yldse majaga nii ymber kaia, nagu soovime, kuna see ju meie kodu on.

Ta vaatas elutoas ringi ja imestas, et k6ik on samamoodi nagu nad kuus nadalat tagasi selle jatsid. Ilmselt ta ootas, et me oleme selle aja peale k6ik vabad pinnad nipsasjakeste ja lillepottidega katnud.

Sellega seoses tuligi meelde veel yks asi, millest ma kirjutada tahtsin - inglaste igatsus iga vaba pind k6iksugu kujukestega katta. Shifnali vahel ringi kaies ja teiste akendest sisse vaadates (mida ma habivaarselt tihti teen) on v6imalik tutvuda issanda loomaaiaga portselanis. Ma isegi ei raagi karjusepoistest ja lamburitydrukutest, mis igal endast lugupidaval pereemal riiuli peal peavad olema. Ei! Juba terve aknalaud on paksult kaetud igasuguste loomadega. Ja vahemalt pealtnaha on seda tehtud suhteliselt systeemitult. K6rvuti istub elusuurune terjer ja tema kappade vahele ara mahtuv hani. Siis on seal veel konnad ja tiigrid ja pardid ja lehmad. Ja kordan veelkorra - k6ik need on yhe maja yhe aknalaua peal!

Samamoodi on nad ara taitnud oma aiad. Yhes aias on keegi ilusasse ritta yles ladunud kolm erinevates poosides pakapikku, kaks konna, kaks parti ja yhe tuhniva koera (Ausalt!). Meie naabrid on selles suhtes isegi aarmiselt tagasihoidlikud - neil on ainult konn, käruga pakapikk ja saabas (k6ik keraamilised, kuigi ma ei valista, et selles aias v6ib ka m6ni paris saabas olla).

:::::

Kaesoleval nadalal pyhendan ennast pysiyhenduse jahile. OK, esmaspaeval unustasin AOLi numbri koju ja ei saanud seega midagi teha, aga p6him6tteline pyhendumus on olemas. Siin pole see pysiyhenduse saamine yldse nii kerge. K6igepealt on valik vaga suur. Iga pakkuja (neid olen siiani viis leidnud, aga vabalt v6ib veel m6ni olla) pakub vahemalt kolme paketti, mis on totaalselt erinevad ja taiesti kohutavate hindadega. Ja enamikul neist on download limiidid. Kurval kombel tuli valja, et 1GB kuus polegi eriti palju ja seega jaab BT odavaim pakkumine ilmselt ara. Praegu kaldumegi AOLi poole, kuna nemad on ainukesed, kes ilma limiidita pysiyhendust pakuvad, aga loomulikult on nende pakutud yhendus oluliselt aeglasem. Aga noh... meil niigi aeglane arvuti - ongi asjad tasakaalus.

Nagu arvata oligi, ei lahe see jaht eriti kergelt - tuleb valja, et parast tellimuse sisseandmist kulub kolm nadalat enne kui pysiyhendus paika pannakse. Ja selleks, et tellimust yldse sisse anda, pead neile oma kontonumbrid jms andma, et nad saaks otsekorralduse sisse seada. (Huvitav, kas nad hakkavad ka kohe raha v6tma?) Ma pole aga yldse kindel, kas meie algelistele kontodele on v6imalik otsekorraldust sisse seada. Homme on palgapaev - siis pean nagunii panka minema ja raha ara panema, eks siis saab uurida.

Asjaolusid ette nahes on raamatukogu arvutite kasutamisaega yhele tunnile lyhendanud, nii et nyyd pole enam lootustki kohapeal kirju kirjutada. J6uan nad vaevalt labi lugeda. Seega vabandan k6igi ees, kes mulle kirjad kirjutanud olid, ja luban, et kriban neile kodus ilusad vastused, et need siis laupaevase tunnikese jooksul ara saata.

Veel yks kommentaar

Andke palun teada, kui teile tundub, et ma m6ne kirja kellelegi v6lgu olen. Enda arvates olen k6igile vastu kirjutanud, aga kuna vahepeal tundus, et kirjad ei lainud kohale, siis on oht, et m6ni neist on vahepeal kuhugi kaduma lainud. Nii et andke teada, kui te minust midagi kuulnud pole, kuigi olete mulle kirju kirjutanud!

Tanud!

:::::

Ja veel yks asi! Avastasin, et salaja oli minu gmaili accountile hiilinud kuus invitationit. Nii et kui keegi soovib endale 1000 MB (v6i kui suur see iganes oligi) postkasti, siis andke sedagi teada.
[Pole vist eriti raske ara arvata, mis mu sealne kasutajanimi on, aga vihjeks v6ib oelda, et ta algab R-iga ja l6peb I-ga]

Veel p6nevust

Paistab, et Inglismaa on aru saanud, et mul pole enam palju siia kirjutada ja on asunud tootma syndmusi, et asjadele p6nevust lisada. Selle nadala l6pp on olnud aarmiselt tormine. K6ik algas kolmapaeva oosel, kui ma pool yks silmad lahti tegin ja kahtlustasin, et meie maja on otsustanud kodinad kokku pakkida ja l6unasse lennata. Tuul ulgus ymber maja, katus kolises ja ylejaanu nagises nii, et ma olin ysna veendunud, et hommikul uksest valja astudes ei ole ma mitte enam Shifnalis.

Jain siiski uuesti magama ja arkasin 5 tunni parast uuesti - seekord mingi kahtlase myrina peale. Hmm... kas majale tundus, et tuule j6ul ei lenda piisavalt kaugele ja pani nyyd veel mootorid ka toole? Ei! Tegemist oli k6igest meie kyttesysteemiga, mis ennast hommikul kell kuus kaivitab. Millegiparast otsustas ta sellel hommikul sellist myrinat teha, et magamisest ei tulnud mitte midagi valja. Vaiksemaks jai ta alles poole seitsme paiku ja kell seitse pidin ma juba arkama. Aarmiselt tore hommik!

Neljapaeva puhul oli lohutavaks faktoriks siiski see, et see oli viimane toopaev sellel nadalal, kuna reedel oli meie NI-intervjuu ja muidu vaba paev. Samas tekitas tegelikult probleeme see, et intervjuu pidi algama kell pool kymme. Bussid Telfordi valjusid aga kell 8 ja kell 9. Kuna meil polnud eriti selget aimdust sellest, kuhu minema peame, otsustasime 8se bussi kasuks, mis tahendas jalle aarmiselt varast arkamist. Oma aarmises geniaalsuses ei m6elnud ma selle peale, et kui kyte lylitub sisse kell 6 ja mina arkan ning lahen dushi alla kell 6:15, siis pole meie vannituba (mida ka parimatel paevadel v6iks kirjeldada, kui jahedaimat ruumi majas) just eriti soojenenud. Niisiis seisin l6disedes dushi all ja imestasin, kuidas mu hammaste plagin Rainat yles ei aratanud. Jarjekordne meeldiva algusega paev!

Ylejaanud osa reedest siiski nii kole ei olnud. Kui ilm valja arvata, oli tegemist isegi aarmiselt toreda paevaga.
Punkt 1 - iga paev, kus ei pea toole minema, on hea paev
Punkt 2 - meie intervjuu oli aarmiselt meeldiv. Sai tadiga r66msalt lobiseda ja kuulda komplimente minu ilusa inglise keele kohta. [See on tegelikult aarmiselt naljakas, kuidas nad k6ik ootavad, et sa Inglismaale tulles ikka inglise keelt raagiksid ja samas kahtlustavad, et sa seda ikka tegelikult ei oska. Ja kui nad siis avastavad, et natuke ikka oskad ning teevad komplimendi ilusa keele kohta, vaatavad nad sind sellise pisut kahtlustava naoga, nagu sa oleks neid koguaeg petnud ja teataks nyyd oma t6elisele keeleoskusele vastavalt "I so happy you that think. Me learn Englisch 2 month."]
Punkt 3 - leidsime palju uusi ja p6nevaid poode. Kaisime umbes viies mooblipoes. Ma ei tea, kas te olete sellest teadlikud, aga mulle meeldivad mooblipoed. Ja kui seal on veel sellist ilusat mooblit ja suur valikuv6imalus... Ja odavad hinnad! Aarmiselt ilus soogilaud koos kuue tooliga oli vist £150. Kuidas mul 6nnestuks see Eestisse toimetada?
Punkt 4 - Leidsin Pizza Huti ja kaisin seal soomas. Ma olen juba mitu nadalat heast pizzast huvitatud ja minu rahvusvaheliste konglomeraatide nimekirjas oli veel 2 nimetust maha t6mbamata - Pizza Hut ja Starbucks. Nyyd olen esimeses ara kainud - Starbucks here I come!
Punkt 5 - saime odava madratsi. See oligi tegelikult eesmark mooblipoodide labikammimisel - yks lisamadrats leida. Algul tundus olukord paris lootusetu, kuna k6ik madratsid olid liiga suured, et neid taksosse toppida ja kattetoimetamine oleks toimunud £20 eest ning toopaeviti. Ja Billile selgeks teha, et me tahaks kodus olla ning madratsit oodata, poleks ilmselt eriti toiminud. Siis aga pakkus yks klienditeenindaja l6puks valja v6imaluse teist tyypi madrats osta, mis oli kokku rullitud ja pidi tapselt autosse mahtuma. Ja ta polnud isegi mitte kallim kui teine.
Ostsime siis selle ara ja kutsusime takso. Pildid madratsi pakendi peal valetasid - see ei mahtunud pagasnikusse. Aga autosse saime ta siiski - istusime tahaistmele ja juht pani rulli meile sylle. Tapselt mahtusid uksed kinni ja saime madratsi koju. Nii et nyyd v6ite k6ik kylla tulla - meil on koht olemas, kuhu teid magama panna!
Punkt 6 - sai t6estatud, et taksos6it Telfordist meie maja ukse ette, maksab £6, ehk siis kolm korda vahem kui oleks olnud madratsi transpordikulud poe poolt organiseerituna. Ja ka me ise olime selles autos, mitte ei pidanud bussiga loksuma.

Nii et eile oli aarmiselt kasulik paev ja mis k6ige parem - kaks (OK, poolteist) vaba paeva on veel ees!

P6nev nadal

Enne kui te liiga hoogu satute ja arvate, et mul on midagi t6eliselt huvitavat kirjutada, pean ma teid hoiatama - p6nev on ta ainult v6rreldes tavaliste nadalatega, kus elu koosneb toost, soomisest ja magamisest. Mingit t6sist p6nevust siit oodata pole m6tet.

Nii, p6nevus algas esmaspaeval koolis. Kool ise oli tavaline: infosysteemid, kus mulle vahepeal tundus, et ma oma l6ualuud paigast ara haigutanud olen. Managing people, kus omandasin jarjekordselt seda asja, mida Tartu eesotsas Vadiga, mulle aastaid pahe toppida yritas (tuleb muidugi tunnistada, et see tal ka 6nnestus, kuna maletan siiamaani, mida Hawthorne'i uuringud endast kujutasid). Siis tunniajane paus, kus kursakaaslastega tutvumine toimub, millele jargneb Corporation Tax, mis on habivaarselt lihtne ja paneb k6iki arvama, et ma olen totaalne geenius, et sellele yldse pihta saan [NB! EGA MA EI PAHANDA!]. Ja l6puks Law. Oi-oi-oi! Selle aine katte ma suren - ta on nii jube. Asi polegi selles, et ma temast aru ei saa (kuigi kell 8 6htul on ka sellega probleeme), aga see eksam mu tapab. Ma ei suuda iialgi 60 case'i ara 6ppida.

:::::

Aga... kool sai labi. Kuna ilm oli normaalne (loe: ei sadanud), k6mpisime jala kesklinna ja jaime muidugi kella yheksasest rongist maha. Seega kobistasime pubisse, mille omanik meid juba r66msalt tervitas (kas mul peaks habi olema, et olen talle meelde jaanud?) ja ma jatkasin oma 6lledegusteerimist. Kuna esmaspaev on selline tore paev, mille me naljas veedame, kuna koolis puudub korralik toitumisv6imalus (soola ja aadikaga kartulikr6psud ei klassifitseeru toitumisv6imaluste alla), siis piisab yhest alkoholiyhikust taiesti, et tuju heaks teha. Lippasime meie siis rongi peale ja istusime maha ning asusime Shifnali poole s6itma.

Nagu tavaliselt asusin mina Rainale midagi aarmiselt aktiivselt pajatama ja markasin mingil hetkel silmanurgast, et oleme lahkumas Telfordist. See tahendab, et Shifnal on lahedal ja tuleb hakata vaikselt ukse poole liikuma. Rong hakkab pidurdama, meie t6useme pysti. Rong jaab seisma, meie liigume ukse poole ja vaatame aknast valja - mida pole, on Shifnal. Selle asemel sarab kuskil kaugustes mingi hastivalgustatud lossitaoline maja. No ei ole sellist Shifnali ymbruses.

Siinsed rongiuksed niisama ei avane, tuleb nuppudele vajutada, nagu naiteks Amsterdami metroos. Vajutan nupule - mitte midagi ei juhtu. Uurin rongi s6iduplaani, ei saa Telfordi ja Shifnali vahepeal kuhugi ara keerata, kui keegi sinna just uut rida roopaid ei paigutanud. Raina kinnitab, et eelmine peatus oli Telford ja ma ei nainud seda unes.

Vagunis ringi vaadates ilmneb, et me oleme ainukesed inimesed seal. K6rvalvaguni l6pus paistab ka kellegi pea, aga tema tundub olevat samasuguses segaduses kui meiegi. Meile meenub, et piletit keegi kontrollimas ei kainud ja nii j6uame jareldusele, et rong on kaaperdatud ja meie oleme pantvangideks maaratud. [Rongikaaperdamise yksikasju v6i eesmarki arge minult kysige - t6esti ei oska vastata]

L6puks hakkas rong siiski liikuma, s6itis 500 meetrit edasi ja lasi meid Shifnalis valja, nii et ara meid ilmselt ei kaaperdatud. Teise aarmusena: v6ib-olla muidugi kaaperdati, aga nad avastasid jarsku, et pole nagu erilist m6tet arandada rauakolakat, mis ainult ettepandud teed mooda s6idab ja mida seega eriti keeruline jalitada ei ole. Uudistes sellest midagi ei raagitud.

:::::

Reedel on p6neva nadalavahetuse teine pool, kuna lahme DWP'sse (Department for Work and Pensions) intervjuule. Millest nad meiega poolteist tundi raakida tahavad enne meile sotsiaalkindlustuse andmist, ei oska kyll arvata. Eks see reede p6nevaks teebki.

Ja teine p6nevusaspekt on muidugi see, et ylejaanud reede on meil vaba. Juhhhuuu! [No vaata kui vahe on 6nneks vaja!]

Pubis

Jarjekordselt on katte j6udnud laupaev ja on aeg siia midagi kirjutada. Tanase kirjatyki teemaks saab olema Inglismaa pubid. No olgem ausad, varem v6i hiljem pidin ma nad kasile v6tma.

Nyydseks oleme juba paris mitu korda paris mitmes pubis kainud ja teinud seda paris mitmel erineval nadalapaeval. Pisukese kurvastusega tuleb tunnistada, et k6ige tihemini oleme me vist pubis kainud esmaspaeviti. See ei jata meist vist parimat muljet? Aga tegelikult on sellel oma vabandus olemas, sest esmaspaev on koolipaev. Ja parast kooli ju lihtsalt peab pubis ara kaima. Ei pea v6i? OK, mulje minust langes veel natuke.

OK, igal juhul... pubid. Yhel toredal esmaspaeval juhtus nii, et meil jai jarjekordselt infosysteemide loeng ara ja saime seet6ttu koolist varem tulema. Matkasime raudteejaama ja avastasime, et sellel hetkel kui meie all rongide s6iugraafikut j6llitasime, lahkus ylevalt rong Shifnali poole ja jargmine tuli alles tunni aja parast. Teel jaama olime moodunud pubist, mille aknast paistis ka piljardilaud ja seadsime siis sammud sinnapoole. Piljard oli ainult 50 penni ja kuna me sinna k6rvale ka 6lut j6ime, siis yle yhe mangu teha ei j6udnudki.

Sattusin sealse baarmaniga ka suhtlema (kes meid hispaanlasteks pidas. Mina syydistan Rainat!) ja avastasin, et neil on igasuguseid valismaiseid rahasid ymber baarileti riputatud. Lubasin siis tagasi tulla ja talle ka Eesti raha viia.

Kyllaltki kummalisel kombel oli see mul isegi meeles, nii et rabasin kodust yhe kymnekroonise ja viisin selle talle. Sellega kais muidugi kaasas ka jarjekordne 6lu ja nii juhtuski, et koju j6udsime sellel 6htul alles kella yheteistkymne paiku (mis pole nadala alguse kohta just vaga hea naitaja).

K6ige varskem pubikylastus on aga seotud eilse ohtuga (mis v6ib ka seletada seda m6ningast ebaselgust, mis minu lausekasutuses tana esineb), kus me labi vihma lippasime, et teises linnaotsas asuvasse pubisse j6uda. Ma saan aru, et see k6lab nagu me oleks jube kaugele lainud, aga tegelikult oli tegemist umbes 15 minutilise matkaga.

Igal juhul... kobistasime sinna ja ma valisin endale silmad kinni 6lle. Ei olnud k6ige parem valik. Kui te just eriti teravamaitseliste 6lude fannid ei ole, siis ei soovita Stella Artois'd proovida. Teine valik oli mul juba oluliselt parem, aga kahjuks ei maleta vaga hasti, mis selle nimi oli. Mingid XXXX oli klaasi peal, aga kas neil ka mingi tahendus oli...

Kurval kombel olime sattunud vanainimeste pubisse. V6i noh, kui kurb see tegelikult oli - ka neid oli paris l6bus jalgida. Eriti tore oli vaadata, kuidas nooremad naised olid tulnud, et yritada vanemate (rikaste???) meestega l6butseda. Nad olid ikka t6siselt yles loodud ja aarmiselt aktiivsed.

Aga inglaste pubikaitumine on ikka kummaline - vahemalt eestlastega v6rreldes. Esiteks armastavad nad pystiseistes 6lut juua. Ma ei kujuta ette, miks. V6ib-olla on see mingi test, et kui enam hasti pysti ei seisa, siis on aeg koju minna. Teiseks tunnevad nad siirast vajadust suuri pesakondi moodustada. Me j6udsime kohale kuskil kell 9, vallutasime endale laua (me oleme ju eestlased) ja avastasime, et koht pole veel yldse vaga tais kui mitte arvestada baarileti esist ala, kus inimesed endale m6nusat kyynarnukitunnet tekitasid. Hiljem ei pidanud nad enam vaga pingutama, kuna pubi laks ikka ysna tais ja sedasama lahedustunnet said tajuda igal pool seistes (eriti muidugi tualettruumi ees).

Ja see ongi kolmas kummaline asi. Kuigi vetsude ees oli terve kamp inimesi, oli naisteWC tyhi. Ei mingit jarjekorratamist, ei mingit meikivat tibidekampa, ei mingeid laterdavaid s6brannasid. Aarmiselt kummaline!

Nii et yldiselt on pubikultuur siin aarmiselt meeldiv, eriti selleparast, et kuigi rahvast on, ei ole neil erilist soovi istuda ja seega 6nnestub yldiselt vaikese vaevaga endale laud vallutada. 6lu oli muidugi kallis, aga loodetavasti suudame edaspidi endale ka m6ne odavama koha leida. Kui muud yle ei jaa, tuleb Shrewsbury'sse oma esmaspaevasesse pubisse kolistada.

:::::

Paistab, et ma pole oma Eestissetuleku aega veel siia kirja pannud. Seda ei saa ometi lubada. Nii et -
Tallinnas maabun 23. dets, 2004 22:55
Tallinnast lahkun 2. jaan, 2005 16:20

Selles vahemikus, kui te peaksite minuga suhelda tahtma, on mind jalle v6imalik katte saada vanalt healt EMT numbrilt, mille ma kaivitada yritan. Loodan teid k6iki j6ulupuhkuse ajal naha.

Kuupaev

Tana on tegemist kuupaevaga! Mitte aastapaevaga, kuna aastat me siin veel olnud ei ole (kuigi vahel tundub nagu oleks). Aga seda peaks kuidagi tahistama. Noh, Rainaga tahistame seda nagunii - veini ostsin juba laupaeval ara - aga tegelikult v6iks midagi natuke erilisemat teha. Viga seisneb peamiselt muidugi selles, et mul pole yhtegi ideed selle kohta, mis see erilisem olema peaks. Ja aju ka ei toota, kuna pidin teda tana tool kasutama. Kes sellest varem kuulnud on, et tool m6tlema peab! Rabav taiesti!

Aga selle tahtpaeva virtuaalseks tahistamiseks esitan nimekirja asjadest, mis selle kuu aja jooksul saavutanud olen ja mis veel saavutamata on.

Saavutused:

• Ei pea enam vaga pingutama, et kohalike omavahelisest jutust aru saada (siin on erandiks Shoti jalkameeskonna treener, kes tana hommikul telekas raakis. Tema puhul polnud isegi pingutamisest midagi kasu)
  
• Tool juba usutakse, et ma ikka midagi raamatupidamisest tean ja lastakse natuke huvitavamaid asju teha. Tana teatas Bill, et annab mulle varsti m6ne lihtsama VAT arvutuse. Asi edeneb!
  
• Ma olen suutnud teiega ysna arvestatavat kirjavahetust pidada. See hammastab mind ennast pidevalt [Vahemarkus: miks keegi mulle ei kirjuta?]
  
• Koolis mulle meeldib. 6ppimine on isegi aarmiselt meeldiv vaheldus.
  
• Olen enam-vahem selgeks saanud, milliseid makse maksma pean ja millist paperworki mulle vaja on. Seda, millises segaduses alguses olin, on v6imatu kirjeldada.
  
• Tundun rahaga hakkama saavat. Ka see on shokk. Kui veel pangaarvet polnud, pidin iga paev raha yle lugema, et veenduda, et mul seda ikka veel on.
  
• Olen leidnud inimesi, kellega saab raakida. Jargmine asi, mille parast mures olin ja mis 6nneks pole t6eks saanud.
  
• Ma sain adapteri katte enne, kui ise tagasi Eestisse s6idan.
  
• Maja tootab ja on valdava osa ajast soe.
  
• Mind pole raudteejaamas m6rvatud kui ma r66msas tujus (kas teate kui r66msaks teeb pint 6lut parast kooli tyhja k6hu peale?) seal ringi taarun.
  

Ja aususe m6ttes tuleb nyyd lisada ka
Tegematajatmised:

• meil pole ikka veel internetiyhendust (OK, see pole kyll minu syy, aga puudujaak on ta ikkagi)
  
• me pole endale veel sobivat kitse leidnud. (Lootuse, et Bill meile muruniiduki toob, olen juba maha matnud. Nyyd loodan, et leian kuskilt yhe vaikse kitse, kes meie maja ees vohava heinamaa eest hoolitseks)
  
• ACCA kursustele on ikka veel registreerimata. No muidugi, nad ei vasta ei telefonile ega e-mailidele, aga ilmselt peaks ma rohkem v6itlema.
  
• K6igile kirjadele pole ma ikka veel vastanud. Aga sellega kavatsen tana tegeleda ja kui te minult kirja ootate, aga tanase paeva jooksul seda ei saa, siis kirjutage ja riielge. Ilmselt on mind jarjekordselt seniilsusehoog rynnanud.
  
• Me pole ikka veel suutnud maja otsast l6puni ara koristada. Mind tundes see vist tegemata jaabki.
  
• Lubadus, et loen parast iga koolipaeva k6ik tollel paeval saadud materjalid/konspektid uuesti labi, tundubki unistuste maailma jaavat.
  
• Ma ei tea ikka veel, kui palju Eestisse helistamine maksab (aga see selgub parast telefoniarve saamist. Muidugi on oht, et parast selle saamist ei kuule keegi enam minust midagi, kuna olen shokist surnult maha kukkunud.)
  
• Endiselt olen registreerimata kui Accession State Worker. (Aga tana helistasin sinna ja teatati, et peaaegu olen juba registreeritud. Ma olen juba peaaegu legaalne!)
  

Polegi Londonis

K6igepealt vaike selgitus selle kohta, miks ma tana Londoni poole teel ei ole. Nimelt pidin seal oobima yhe tuttava juures, kes aga mitte paris Londoni kesklinnas ei ole. 6igem oleks oelda, et tema juurde saamiseks tuleb rongiga ysna kaugele kolistada. Ja kui talle teatasin, millal ja kuhu tulen, ytles ta, et raudteev6imud tegelevad parajasti tema poole minevate raudteede parandamisega ning selle t6ttu v6tab tema juurde s6it neli tundi aega. Kuna ma ei soovi suurt osa oma reisist veeta yhistranspordis, otsustasin, et saan sinna s6ita ka m6nel teisel nadalavahetustel. Ei saa just oelda, et meil praegusel hetkel aareni tais topitud sotsiaalne kalender oleks (kuigi ega ka igav pole tegelikult).

:::::

K6ige suurem syndmus mis viimase paari paeva jooksul toimunud on, on see, et sain l6puks ometi oma paki katte. Katie oli aarmiselt lahke ja s6idutas mind sellesse kahtlasesse postiasutusse (mis muide t6esti kuskil parap6rgus asus ja totaalne toostusrajoon ilma yhegi elumajata oli) ja sain oma adapteri katte. Tootab kyll. Ema oli sinna lisaks veel shokolaadi ka pistnud, mis oli aarmiselt hea ja laks k6igile tookaaslastele vaga hasti peale.

Aga tookaaslastel on meist vist yldse aarmiselt kummaline arusaam. Yhelt poolt on neil tunne, et me teame ikka aarmiselt vahe sellest, mis toimub - nii tooalaselt kui muidu (ma tegelikult ei vaidagi, et see nii pole. Olen ennast vahel tabanud ikka totaalselt tyhja pilguga j6llitamast). Aga teisest kyljest nad ikka idealiseerivad meid ja imestavad, et kuidas me julgeme niimoodi v66rasse riiki ja v66ras keeles toole tulla ja me oleme ikka nii tublid jne jne. Rainale olevat yks naine oelnud, et tema asus hispaania keelt 6ppima, sest tema tahab ka m6nda keelt niimoodi selgeks saada nagu Raina ja Kristi - nemad saavad ju v66rkeeles elamise ja tootamisega hakkama. Nii et selline kergelt skisofreeniline tunne on: yhest kyljest oled tubli ja hea ja tark ja k6ik imetlevad sind, aga teisest kyljest ei tea sa mitte millestki mitte midagi ja vajad, et k6ik sulle puust ja punaseks ette tehtaks.

Selle viimase suhtes on koolis muidugi eriti naljakas. Eddie (meie Law ja Corp. Tax 6petaja) on kyll natuke tagasi t6mmanud - enam ei kysi ta, kas Eestis ka ikka lepinguid s6lmitakse, rohkem kui yks kord loengu jooksul, aga selle eest on teiste 6ppej6udude sarnased tendentsid rohkem silma paistma hakanud. Mitte et ma pahandaks tegelikult, paris hea on tunda, et keegi ikka hoolib sellest, kuidas sul koolis laheb ja kas sa ikka asjadest aru saad. Ei maleta, et Tartus m6ni 6ppej6ud sellele erilist tahelepanu oleks pooranud - enamik neist pidas oma loengu ara ja oli puhtalt sinu probleem, kuidas sa tema habemessepomisemist t6lgendasid.

Teine asi, mis mulle kooli juures aarmiselt meeldib, on klasside vaiksus. K6ige vaiksema rahvaarvuga loengus on 5 ja k6ige suuremas 15 inimest. See annab 6petamisele ikka hoopis teise dimensiooni. Meil oli ju isegi seminarides rohkem rahvast ja polnud v6imalik k6ikide arusaamisele tahelepanu poorata. Samuti ei maleta ma, et 6ppej6ud oleks olnud huvitatud meie arvamusest 6pitava asja kohta. Vastupidi! Peetsu suust tulid ju valja surematud s6nad (see on kyll minu malust kirjutatud, aga ehk ysna t6elahedaselt): "Ja siis need 6ppeteoreetikud ytlevad, et ma pean teie ARVAMUST kysima ja asja TEIEGA arutama. Te ei tea ju sellest midagi ja peate ikka mind kuulama!" Eesti metoodika parimad kyljed!

:::::

Nagu aru v6ite saada, pole mul oma tegemistest eriti midagi kirjutada. Kui nii v6tta, siis midagi eriti p6nevat siin ei juhtu. Hommikul yles, toole, koju tagasi, sooma ja magama. Paevakava missugune! Iseenesest v6iks muidugi kirjutada, kuidas kohalikud 13-aastased poisikesed meid hindavad, meie retki viledega saadavad ja igasugu asju jargi karjuvad, aga kahjuks ei suuda ka seda taielikult koos situatsioonikoomikaga edasi anda. Peate ise siia tulema ja seda nagema!

Ja veel v6iks kirjutada Raina hirmudest yhe india restorani onu suhtes, aga siis ta v6taks ilmselt katte ja m6rvaks mu. Asja selgituseks v6ib oelda nii palju, et Shifnal on pubide, restoranide jms toitumiskohtade suhtes ikka t6siselt ylerahvastatud. Eriti palju on siin india restorane (muide, kas teie teadsite, et teatud regiooni toite nimetatakse Balti toitudeks? Mina ei teadnud) ja need peavad ju kuidagi kliente endale meelitama. Yhe restorani maskotiks on mees taielikus rahvuslikus riietuses - turban ja muu selline. Minule ja Rainale kui (enam-vahem) monokultuursest riigist tulnule, on see muidugi pisut kummaline. Aga Rainale avaldab see erilist muljet, kuna esimesed paar korda, kui me tollest restoranist moodusime, arvas ta, et tegemist on vahakujuga. Tema hype ja roogatus kui mees ykskord tema silma all liigutas, on mainimist vaart. Parast seda vaatab ta tolle restorani (ja igaks juhuks ka k6igi teiste india restoranide) aknaid aarmise tahelepanelikkusega.

L6puks ometi aega

Viimaks ometi on olukord niikaugel, et saan kaks tundi arvuti taga veeta ja kirjutada (vahemalt nii palju kui kylmunud s6rmed seda lubavad) ning yritan nyyd k6ik siiani puudutamata teemad ara kirjutada.

:::::

K6igepealt v6tame kasile postipaki saaga, mis ikka veel l6ppemise marke ei naita. Ei maleta, kas mainisin k6igile, et ema pidi mulle saatma adaptereid, millega saaks Eestist kaasa toodud tehnikat kasutada. Seda ta tegigi ja pakk sai kaks nadalat tagasi teele pandud. 27. septembril laksin koju ja avastasin postkastist s6numi, et pool yksteist paeval olevat keegi kainud mulle pakki toomas, aga mind ei olnud. [No, d'uh! Loomulikult mind pole keset toopaeva kodus pakki ootamas]. Lipiku peale oli ka suurte ja s6bralike tahtedega kirjutatud, et helistage teatud numbril ja organiseerige paki kattesaamine. Helistasin siis mina ja leppisin nendega kokku, et toovad mulle paki laupaeval ara. Nagu laupaevasest kirjatykist v6ib jareldada, siis seda ei juhtunud.

Tana hommikul 6nnestus mul sealne tootaja uuesti telefoni otsa saada ja uurida paki kattesaamise v6imalusi. Tuli valja, et need on ysna piiratud. Ma v6in uue kojutoimetusaja kokku leppida [Heh! Laupaeval oli naha, kui hasti see v6imalus tootas!] v6i ise jargi minna. Uurisin siis, kus see postkontor asub. Tuleb valja, et ta asub mingis suvalises kylakeses, kuhu ei s6ida Shifnalist ei busse ega ronge. P6him6tteliselt peaks vist haalega oma pakile jargi minema. 6nneks on mul kenad tookaaslased, kes lubasid mu m6nel l6unapausil sinna s6idutada (siia juurde tuleks muidugi mainida, et meie ametlik l6unapaus on kell 1 ja postkontor on avatud toopaeviti 7:00 - 13:00. Aga muidugi!] Eks yritan homme passi kaasa v6tta ja vaadata, kas 6nnestub pakk katte saada.

Aga kui kellelgi peaks veel kunagi tekkima tahtmine mulle postiteenuseid kasutades pakki saata, siis oleks tore, kui teeksite seda tooaadressil (ei oska seda praegu peast kirjutada, aga kui teil pakisaatmisisu tekib, siis kysige - annan kohe teada), siis on vahemalt vaike lootus, et selle ka katte saan.

:::::

Kool on endiselt ysna l6bus. 6pime yle k6ike, mida Vadi loengus omandasime, ainult et ingliskeelsena. Veelgi hullem on muidugi see, et 6pime yle ka k6ike, mida omandasime topicu raames "UK Law/History" (vms) keskkoolis. Maletan, et ta oli juba tollel ajal paris kole ja kui nyyd tuleb seda aarmiselt detailselt omandada ja eksamiks lisaks ka veel 50+ juriidilist case'i pahe 6ppida, et nendega oma argumente t6estada, siis tuleb totaalne 6udus peale.

Jargmisest nadalast saame loodetavasti ka IS 6ppej6u. See nadal jai too loeng jalle ara ja pihku pisteti uus patakas andmetootlusmaterjale, mida tuleb labi puurida (minu arvamust sellest ainest ja tema huvitavusest v6ib ka siit vaadata. Igal juhul hakkasin juba parast kahe lehekylje labilugemist magama jaama. Eelmisel nadalal oli neid lehekylgi 21 - see nadal tundus neid rohkem olevat.

Kuna kool jalle varem l6ppes, m6tlesime, et ei lase Emmal ennast s6idutada vaid kobistame jala raudteejaama. See l6ppes loomulikult sellega, et j6udsime jaama just samal hetkel kui rong Telfordi poole valjus. Jargmine rong, mille peale saanud oleks, oli meie tavaline kella yheksane rong. 6nneks on Shrewsbury's inimesed sellega arvestanud, et m6nikord ei taha raudteejaamas rongi oodata ja tegid sinna lahedusse (suhteliselt) odava pubi. Selle poole me Rainaga oma sammud seadsime ja veetsime tunnikese 6lut tarbides ja kohalikega vesteldes. NB! M6ned peavad eesti keelt hispaania keeleks! (v6i olime me aarmiselt hispaanlaste nagu)

:::::

Nadalavahetusel on plaan Londonit rynnata. OK, rynnak on tegelikult pigem argliku lahenemise moodi, kuna meil pole kummalgi raha, et seal laiahaardeliselt tegutseda, aga ikkagi - London, baby! [Viis punkti ja plastiliin sellele, kes m6tleb valja, keda ma tsiteerisin]

Eks sellest, mis juhtus, saan tapsemalt jargmisel nadalal kirjutada, aga loodetavasti saab reis p6nev olema. Vaatasin, et rongipiletid nii hirmkallid ei olegi. Eestiga v6rreldes muidugi on, aga siinsed yhistranspordihinnad on sellised, et auto omamine on praktiliselt kohustuslik (mitte, et see odav oleks, aga liikumisvabaduse annab kyll - naiteks oleks mul pakk juba praeguseks kaes!)

Kiire teade

Ma olen kana! Nimelt suutsin ma k6ik teie kirjad disketi peale v6tta ja siis selle disketi raamatukokku arvutisse jatta. Siinne on hoiatus k6igile, et niipea kahjuks vastuseid oodata ei ole. Ehk kolmapaeval 6nnestub midagi kokku kirjutada.

Vabandan!

Pagan!

Nagu k6ik ilmselt juba kuulnud on, elan ma kylas. Ja tegemist on nii kahtlase kylaga, kuhu pakid koju kohale toimetatakse. Loomulikult teevad nad seda toopaevade paeval, kui meid kodus pole ja jatavad siis kirja, et "me kaisime, aga teid polnud". Helistasin siis neile ja uurisin, et kas nad ei saaks seda meie postkontorisse saata. Vastati, et ei saa, kuna on allkirja vaja (ilmselgelt meie postkontoris pastakaid pole). Ka ei olnud nad n6us seda tooaadressile toimetama. "Aga me toome laupaeval ka pakke koju!" teatas tadi v6idukalt. OK, teeme siis nii. Tana istusin pool paeva kodus pakki ootamas, aga mida ei tulnud, oli postiljon.

Seega vabandan k6igi ees, kes on mulle ilusad pikad kirjad saatnud, et mul pole neile tana v6imalik vastata, kuna raamatukogu pannakse jalle kinni. Ehk 6nnestub mul nad kodus valmis kirjutada ja esmaspaeval kooliarvutitest ara saata.

:::::

Vahepeal on muidugi jalle igasuguseid p6nevaid asju juhtunud. Naiteks varastati meil reedel prygi ara. Situatsioon oli siis selline:
kolmapaeval, kui mul arvuti taha ei 6nnestunud saada, laksin natukeseks koju, et midagi syya. Koju minnes kohtasin tee peal naabrionu ja kysisin temalt, prygi araviimissysteemi kohta (see pannakse siis mingil kindlal paeval ja ajal tee aarde ja prygiauto korjab nad kokku). Onu teatab, et 'jah, homme viiakse tavalist prygi ja jargmisel nadalal paberit ja klaasi.' Kuna mina olin ysna kindel, et prygipaev on reede (olen marganud suuri mustade kilekottide kuhjasid tee aares ja kaks ja kaks kokku pannud), siis otsustasin, et onu ajas lihtsalt midagi segamini. Laksin natukese aja parast uuesti valja ja sain tunniks arvutisse.

6htul tulime Rainaga koju ja avastame, et postkasti on pistetud paber, kuhu on kirjutatud, et prygipaev on tegelikult reede. OK, ju ta oli seda naisega arutanud ja j6udnud jareldusele, et valetas vaestele valismaalastele, nii et otsustas oma vea parandada.

Neljapaeva 6htul korjasime siis oma prygikotid kokku ja ladusime nad maja taha virna, et reedel tee aarde vedelema viia. Reede hommikul tegin endale kohvi ja vaatasin aknast valja, et 'nae! seal need prygikotid meid ootavad.' Aeg liikus edasi ja ma laksin yles riidesse panema, Raina oli juba valmis ja asus ilmselt prygiga tegelema. Jarsku hyyab: "Kus prygikotid on?" Mina huilgan vastu, et eks nad seal on, kuhu me nad eile panime. Raina teatab, et ei ole.

Lippan siis alla kontrollima ja t6esti - prygi ei ole. Raina teatab, et nagi mingit tadi meie maja ymber hiilimas. Prygi on varastatud! Jarsku vilksatab aknast tadi seelikupalistus ja Raina laheb valja asja uurima. Tuleb valja, et tadi ongi prygi pihta pannud. Ilmselt arvas ta seda, et vaesed uustulnukad on nii lollid, et arvavad, et prygi viiakse ka siis ara, kui nad selle oma maja taha peidavad ja otsustas meile heateo teha.

Tegelikult oli see muidugi temast aarmiselt kena. Mina ei usu enam hasti neid inimesi, kes vaidavad, et inglased on kylmad ja uhked ja ma ei tea, mida k6ike veel. Meie vastu on kyll k6ik aarmiselt kenad olnud. Ma kahtlustan tegelikult, et me oleme nende jaoks aarmiselt naljakad ja nad vaikselt naeravad meie yle, aga sellest kyll ennast hairida ei lase. Me oleme ikkagi kuulsad - vahemalt Shifnalis kyll!