Kiire-kiire-kiire!

Meie raamatukogu neli arvutit on suure n6udluse tekitanud. Tana oli siin mingi pensionaride treeningkool:
[- Now, look! This word here is a bit darker than that word. That means you haven't clicked on it yet!
- I can't see that there's any difference!]
ja tanu sellele on mul ainult tunnike arvuti taga. Sellest poole veetsin teie kirju endale disketile salvestades, et neile kodus korralikud vastused kirjutada. Niimoodi tegutsemisel on muidugi omad miinused ja ma tundun valja saatvat ysna vananenud sisuga kirju, aga praegusel hetkel on see vist praktiliselt ainuke v6imalus kirjavahetust pidada. Laupaeval ei tea ka, kuidas arvutisse saan, sest pean kodus istuma ja postionu ootama, kes mulle l6puks ometi ema paki tooks. Tuleb valja, et Shifnal on selline pisike kyla (yllatus, kas pole?), et siia postipakke ei saadetagi. Need tuuakse Telfordist ja jagatakse laiali. Ja kui ma teda katte saada tahan, pean laupaeva hommikul kodus olema. Loodan, et ehk j6uab ta kuskil kymnest, nii, et saan kaks tundi raamatukogus arvuti taga veeta, aga kindel pole miski.

:::::

Aga nyyd kiiresti paar s6na vahepeal toimunust. Esmaspaev oli jarjekordne koolipaev ja seekord natuke sisukam, kui eelmisel nadalal. Kolm neljast loengust isegi toimusid. Eddie, kes annab meile aineid nagu Corporation Tax ja Law on aarmiselt naljakas. Iga natukese aja tagant kysib ta, kas meil Eestis ka niimoodi tehakse. OK, tulumaksuarvestus on t6esti pisut teistsugune, kuna meil kasumi pealt tulumaksu ei maksta, aga law's pole kyll m6tet seda pidevalt kysida. Eriti hea oli see, kui ta meile lepingu6igusest raakis, luges ette lepingu p6hiosad (peab olema kokkulepe, teov6imeliste taiskasvanute vahel jne jne) ja siis kysib, et how do you do it in Estonia? Mida ta arvas? Et me saadame yksteisele suitsusignaale ja loodame, et tuul olulisi osasid minema ei puhu?

Information Systems (ehk siis midagi arvutitega) jai endiselt ara, kuna 6ppej6udu selleks pole ikka veel leitud. See jattis tunniplaani kolmetunnise augu, mille taitmisega meil alguses probleeme tekkis. Siis aga leidis Emma (yks aarmiselt aktiivne inimene), et v6iks ju pubisse minna. Kaaperdasime yhe kuti auto ja olimegi sinna poole teel. L6puks veetsime kolm tundi piljardit mangides.

Nagu need, kes minuga kunagi piljardit manginud on, teavad, v6in ma petlikult haid looke teha. Umbes nii esimese mangu jooksul juhtuski. Nende nagusid oli paris naljakas vaadata, kui ma enne olin raakinud, et argu minu peale vaga lootku. Oma kapardi maine sain tagasi (vist) kolmanda mangu ajal, kui pidin lahti looma ja sellega seoses graatsiliselt valge auku virutasin (tehke jargi!).

Siinsed piljardireeglid mulle meeldivad - nad on suhteliselt sarnased meie reeglitega (erinevalt kanada reeglitest) m6ne lisaboonusega. Naiteks, kui vastane vea teeb ja sina kaks looki saad ning kohe esimesega m6ne sisse saad, jaab sulle see lisalook siiski alles. Meie mangus oli ka reegel, et kui teine vea teeb ja sina oma looki tegema hakkad, v6ib valge yksk6ik kuhu panna. See pole ilmselt kyll absoluutne reegel, kuna yks kutt teatas mulle, et "Actually, it's kind of a girly rule!", aga mulle meeldis ta siiski.

:::::

OK, pean nyyd lippama. Loodetavasti 6nnestub ylejaanud info (meie reedene plaanitav pub crawl ja jargmise nadalavahetuse reis Londonisse) laupaeval kirja panna.

Ohhh, nadalavahetus

L6puks ometi on nadalavahetus saabunud. Terve nadal tool kaia on ikka ysna vasitav, kuigi mitte vaga igav. Kole kohe tunnistada, aga enamiku ajast on see asi, mida ma seal teen, kohe paris p6nev. Ma tean kyll, et raamatupidamist p6nevaks tunnistada on keelatud, aga v6ib ju ennast sellega lohutada, et see on alguse asi ja kyll ta igavamaks muutub.

Neljapaeva-reede jooksul juhtus vaga vahe. Tegime esimese sammu pangakonto avamise poole ja saime endale mingi cash accounti. Tundub, et see on ysna sama, mis meie tyypiline deebetkonto, kui valja arvata internetipanga avarused. Aga see ei tohiks kyll kedagi yllatada, kuna nagu juba korduvalt mainitud - tiigrihype pole siia veel j6udnud. Ja neljapaeval maksime ka £50 ara, et endale tooluba hankida. Nuuks! Syda hakkab kohe verd tilkuma, kui selle peale m6elda. Tore oli muidugi see, et maksime seda raha mingite postal orderitega, mida tuleb kuidagi taita. Ja geniaalsed nagu me oleme, unustasime selle aspekti ara. Natuke maad postkontorist valjas meenus mulle, et vist peab seda ikka tegema ja siis lippasime tagasi ja n6utasime oma tahitud kirjad (pidime ID-kaardi ka minema saatma ja seda v6iks ikka tahitud kirjaga teha), rebisime need lahti ja kribasime info orderitele peale. Loodan, et k6ik vajalikud lahtrid said taidetud.

:::::

Aga tegelikult tahtsin tana kirjutada j6ulupuhkusest. Bill teatas, et viimane toopaev on 23. detsember ja sealt edasi on 10 paeva vabad. See tahendab, et 24. dets (v6i kui eriti hasti laheb, siis juba 23. dets 6htul, aga minu meelest ei lahe siis yhtegi sobivat lendu) saan ma Tallinna poole teele asuda. Kui kellelgi teist on arvuti taga igav, v6ite ajaviiteks vaadata, kuidas mul k6ige kavalam lennata oleks. Ise vaatasin, et tegelikult oleks k6ige mugavam lennata Estonian Air'iga, aga see on muidugi ka kallim. Ryanairiga ei j6uaks vist 24nda kuupaeva sees Eestissegi ja EasyJet'iga tulek tahendab oo veetmist Stanstedis (parast seda v6in Kri kannul orkuti klubiga liituda).

Praegu veel lende kinni panema ei hakka, kuna peab Billiga yle raakima, kas jarsku oleks v6imalik paar paeva ette teha ja juba 23ndal ara lennata - siis liikus vist ka czech airlines, kui ma 6igesti maletan.

:::::

Tanase paeva plaanid on jalle aarmiselt sisukad: uurida, kui palju maksab aastane raudteekaart, kuna ykshaaval on neid pileteid ikka hirmkallis osta. Pean endale kuhja kooliasju ostma ja ilmselt ka m6ne kohaliku k6nekaardi hankima. Arvata v6ib, et EMT kasutamine on siin ikka ysna kallis. P6nevad laupaevad!

Kolmapaev - arvutipaev

Kolmapaeviti on raamatukogu avatud 17.30 - 19.30 ja selle aja kavatsen ma ka siin arvuti taga veeta. Mis sellest, et siin kylm on ja sormed kangestuvad. Mis sest, et viimati soin kell 13 paeval ja myyd koht pidevalt korisema kipub. Mina olen arvuti taga ja internetis ja seda ei vota keegi minult ara!

Ok, tegelikult nagu vaga midagi kirjutada polegi, kuna esmaspaeval alles kribasin yht-teist. Need, kes ka Telfordis kaduma lainud loevad, markasid voib-olla SMS-ivahetust Lindaga, kus ma kaebasin arvutineeduse yle. Nimelt, natuke aega parast esmaspaevase kirja postitamist kui olin just alustanud kirjadele vastamist, ytles kooli raamatukogu internet yles. Ja kohe nii pohjalikult, et tagasi teda niipea ei oodatud. Et oma kaotusi vahendada, ostsime disketi, kuhu poolikud kirjad salvestada (kas te teadsite, et kui internet on maas, ei saa kirju isegi yahoo draft-folderisse salvestada? No, really!) ja lippasime nendega koju.

Eile suutsime kodus ka oma arvuti 14'' monitori kylge yhendada, nii et nyyd saab vahemalt nii teha, et pikemad kirjad kodus valmis kirjutada ja siis disketiga lahima internetini toimetada. Mingil hetkel tekkis mul kyll tunne, nagu elaks kiviajal, aga siis ma meenutasin, et paris nii see siiski pole - kiviajal olid suuremad floppyd.

:::::

Tegelikult oli see esmaspaevane Shifnali tagasisoit ysna jube. Nimelt pole Inglismaa raudteejaamad parast paikeseloojangut just koige toredamad kohad [ega nad enne paikeseloojangut ka suuremad asjad pole, aga siis ei teki vahemalt totaalset oudust sealolevaid inimesi nahes]. Shifnali ja Shrewsbury (meie koolilinn) vahel soidavad vaga harva otserongid - seda peamiselt selleparast, et Shifnal on nii ebaoluline peatus, et enamik ronge seal lihtsalt ei peatu. Nii et vahe sellest, et tuleb Shrewsbury koledast jaamast rongi peale minna ja Shifnali koledas jaamas selle pealt maha tulla - vahepeal tuleb veel Telfordis ronge vahetada. Ja Telfordi raudteejaama ymbrus on taidetud nendega, keda meie paadialusteks nimetame. Eesti kolleegidest on neil ainult yks erinevus - nahavarv. Ja see teeb nad veel jubedamaks. (Ma saan aru, et see on aarmiselt rassistlik markus, aga fakt jaab faktiks - nad on hirmutavamad. ) Sattisin ennast kindlalt perrooni videokaamera vaatevalja, et juhul, kui keegi mind tappa yritab [ja selles ei kahtlustanud ma mitte ainult kodutuid... pool perroonil ootavast rahvast nagi valja, nagu harrastaks nad inimohverdamist. Koigi rassistide kurvastuseks pean todema, et nad olid valged], jaaks see katse vahemalt filmilinti ja avastataks kiiresti.

Seekord onnestus mul siiski ellu jaada ja tagasi Shifnalisse jouda. Kodusel perroonil vottis meid vastu umbes 15 varateismeeas lapsukest, kes omavahel veinipudelit jagasid ja meid hindavalt silmitsesid. Jargmisel hommikul oli telekas teade, et vandaalid (kahtlustatakse teismelisi) on ara lohkunud osa Birminghami - Shrewsbury vahelisest raudteeyhendusest. Ma elan nii toredas riigis!

:::::

Aga tegelikult on siin ka aarmiselt palju lahedaid asju. Naiteks frozen double chocolate cake, mis on nii hea, et ma oleks teda vist elu lopuni valmis sooma. Veel on siin aarmiselt sobralikud inimesed, kes sinuga kohe juttu asuvad tegema ja ohhetavad ja ahhetavad, et kuidas sa ikka julgesid voorasse riiki kolmeks aastaks elama tulla. Erinevalt stereotyypidest teavad nad ka Eesti asukohta, kuigi kahjuks meil toimunud Eurovisiooni alusel
[- "Inglismaa sai seal 0 punkti. Me pole seda teile siiani andestanud!"
- "Hmmm, sai ka voi? Toesti ei maleta. Kes teil seal esinesid?"
- "Mingit kaks jubedat meest olid. Yldse ei osanud laulda. Aga ikkagi me ei andesta."]
voi siis ka igasuguste stag-partyde jargi, mis seal toimuvad.
[- "Muidugi tean. Mu sobrad tegid seal just hiljuti oma poissmeesteohtu!"]

Nii et yldiselt ma ei kaeble! Kui veel rahaasjad ka selgeks saaks, siis oleks koik eriti hasti, aga sellel teemal ma siin pikemalt parem sona ei vota. Muidu hakkan virisema ja lopetan sellega, et "tahan kojuuuuu!" ja sellest pole mitte kellelegi mitte mingit kasu.

Koolis!

Laupaeval raamatukogust lahkudes otsustasin uurida pysiyhenduse saamise voimalusi. Tuli valja, et neid on 0, kuna Shifnal on selline kolgas, et sinna pole BT (see on siis British Telecom... kas ma ei tundu kohalikuna?) oma kaableid veel vedanud. Aga nad lubavad seda teha ja loodetavasti peaks 27. oktoober olema voimalik ka meie kolkakylasse internetti saada.

:::::

Laupaev on Inglismaal suur shoppamise paev, kuna pyhapaeviti on enamik poode kinni. Otsustasime siis meiegi, et peame ikka hingega asja juurde asuma ja inglastena kaituma hakkama. Pealegi oli mul ikka veel vihmavarju vaja, eriti kuna laupaeva hommikul hakkas see nome asi taevast jalle alla tilkuma.

Kobistasime jalle bussi peale ja soitsime Telfordi ning ryndasime sealset kaubanduskeskust - eriti neid poode, kust ma eelmisel korral veel vihmavarju ei otsinud. Seekord onnestuski yks leida. Ta on kyll kole (musta varvi!!!), aga vahemalt ei lahe ta esimese tuulepuhanguga kohe katki. [Mairi, sa void praegu oma onne tanada, sest muidu oleks ma kaugjuhtimise teel sulle survet avaldanud, et sa minu vihmavarju Eestist kaasa tooks, kui siia tuled.]

Loomulikult jai vihm otsemaid jargi ja pole siiani julgenud korralikult sadama hakata. Mina omalt poolt teen inimkonnale pidevalt heategu oma musta koletist igale poole kaasa vedades. Tema moju vihmale on toesti hammastav: tana hommikul sadas ja tibas ka veel siis kui mina uksest valja astusin. Haarasin koletise sojakalt olale ja asusin toole marssima. Paari minuti parast vaatasin vastutulevaid lipsustatud lapsi (see ei ole minust vist eriti kena, et mul tekib neid lahes iga kord tahtmine parastada: "Hahahaa! Mina ei pidanud eriti kaua koolivormi kandma!") ja avastasin, et vihmavarjuks polegi enam erilist vajadust. Vihm oli otsustanud lahkuda.

Pyhapaev oli ponev paev, mis sai taidetud koristamise ja paberite taitmisega. Meil on ju mustmiljon application'it vaja taita, et saaks Inglismaal legaalselt tootada. Muuseas tahavad need porgulised veel £50 ka. Ikka hiigelsuured riigiloivud tegelikult - eriti nendele vaestele Ida-Euroopa immigrantidele.

:::::

Tana oli minu esimene koolipaev. Parast mingisugust tutvustavat koosviibimist oli tunnike juurat ja siis teine tunnike personalijuhtimist. Taiesti selline tunne oli, nagu oleks Tartus tagasi. Ainult et ingliskeelsena ja juura polnud kindlasti mitte nii igav, kui see asi, mis meil seal keemiaringis oli. Kas te maletate seda jubedust?

Nyyd istungi raamatukogus normaalse arvuti taga ja kriban nii palju kirju kui vahegi tagan. Kahjuks on see vist ka esimene ja viimane esmaspaev, kus seda teha saan, sest yldiselt hakkab meie kool olema esmaspaeviti poole kahest kuni poole yheksani ja vahepeal on ainult 15-minutilised pausid. Arvata voib, et nende ajal ma arvutit vallutada ei joua. Nii et ametlike arvutiaegadena (kuni 27. oktoobrini) tuleb siiski arvestada kolmapaeva ja laupaevaga.

Aga kirjutage mulle ikka ja ma innustaks teid ka endale helistama, aga ei taha teie telefoniarvetele survet avaldada. Kirju loen ikka hea meelega ja yritan neile ka usinalt vastata (ning mitte korrata seda, mida juba siia kirja pannud olen).

Esmamuljed, 2

Nii, kaes on laupaev ja kohalik eestlastekommuun on jalle raamatukogu arvutid vallutanud (kohalik eestlastekommuun koosneb siis minust ja Rainast. Huvitav aspekt selle juures on muidugi see, et kuigi oleme raamatukogus ainult korra varem viibinud, on juba osa nagusid tuttavad - ja ma ei pea mitte raamatukogutootajaid silmas - siin on yks onu, kes ka eelmisel korral kogu aja arvuti taga veetis. Ilmselt on Inglismaa taidetud arvutihuvilistega, kes samas endale arvutit koju ei saa/taha lubada).

OK, jatkates meie teisipaevaga. Tulime lopuks Telfordist tagasi, ronisime bussi peale ja arutasime ega see juhuslikult meie maja lahedale ei soida. Me ei ela kyll kesklinnast eriti kaugel, aga kuna kaed olid koormatud patjade, tekkide ja toidukottidega, siis oleks matk ilmselt ysna kurnav olnud. Otsustasime bussi trajektooriga riskida ja nae! Laks teine kohe meie teeotsast mooda.

Bussis oli ka kamp roomsaid koolilapsi, kes tagaotsas kova haalt tegid. Minu esimene mote: " ah, venelased!" Ja siis joudis jarsku kohale, et nii enam ei ole. Suure toenaosusega on koik mind ymbritsevad inimesed inglased. Sellest bussisoidust votsin endale ka uue eesmargi - olla voimeline usutavalt ytlema 'Cheers, mate!' Kahjuks tundub, et see fraas on ainult meesisikute privileeg.

Ohtul me millegi ponevaga hakkama ei saanud, peale selle, et kobisime aarmiselt vara magama. Uni tuli enne, kui suutsime veinipudeli isegi poole peale tyhjendada. [Vahemarkus: vein pole oluliselt kallim kui Eestis. Kui siis paar krooni. Ja paljud pudelid on isegi tuttavad.]

:::::

Kolmapaev oli meie esimene toopaev. Ja ysna masendav paev tegelikult, kuna avastasin, et Eesti moistes on kontor taiesti eelajalooline. Arvutid on 14" monitoridega ja enamik jooksutavad vaevalt Win95, eriti progressiivne arvuti (mille taga mul neljapaeval ennast organiseerida onnestus) on Win98 ja tootab korralikult ainult selleparast, et seal vist eriti midagi muud peale Exceli ei ole.

Esimene paev oli tegelikult aarmiselt igav, kuna mulle anti mingi aarmiselt monotoonne too - liita kokku arve ja nendest siis mingi koondtabel koostada. Kas ma juba mainisin, et esimesel paeval ei olnud mul yldse arvutit ja ma tegin seda kasitsi? Millal ma viimati midagi kasitsi kokku arvutasin? Ja miks seda yldse vaja on? Toksi koik need arvud monda raamatupidamisprogrammi ja see teeb too sinu eest ara. Ma ei kujuta ette, kas 15 aasta taguse raamatupidamismetoodika eesmargiks on Inglismaa toohoivet suurendada. Kui on, siis on see igal juhul hasti korda lainud, kuna ma veetsin terve paeva tehes asju, mille programmist valjaotsimine oleks 30 sekundit votnud. Maksimaalselt! Inglismaa vajab tiigrihypet!

Noh, tegelikult ma vaga ei virise, kuna see voimaldab mulle sellist head lihtsat tood ja ehk makstakse selle eest ka palka.

Palju ponevam oli see, kuidas ma kolmapaeval telefonikonesid tegema asusin. Oli vaja helistada mingisugusesse valitsusasutusse, et endale see sots. kindlustuse number saada, telefonifirmasse, et telefon sisse saada jne jne. Esimene kone oli kyll jube, kuna kahtlustasin, et ei saa mitte midagi aru. Birminghami aktsendid ei ole just koige arusaadavamate hulgast. Seega, konede lyhikokkuvote:
Kone 1 - sots.byroo. Helistan sinna ja raagin mingile tadile oma murest, tadi teatab, et yhendab mind kohaliku byrooga. Kohalikus byroos votab kone vastu keegi eriti lobus noormees, kes votab minu andmed (tookoha, aadressi, nime jms) ning teatab, et varsti helistab keegi tagasi.

Kone 2 - British Telecom Helistan. Kutsub. Mehhaaniline tadi hakkab ette lugema minu valikuid. "If you want your account information, press 1. If you want information about international calls, press 2... If you want to sacrifice your firstborn so that you could talk to a real person, press 666". Asusin suvaliselt numbreid vajutama ja sattusin mingi tadi otsa, uurisin, kas tema tahaks meie majja telefoni sisse panna. Tundus, et ta ei tahtnud ja yhendas mind kellegi teisega. Kui see keegi teine kuulis, kus me asume ja kes oleme, ei tahtnud ka tema meiega enam tegeleda ja yhendas kellegi kolmandaga. Lopuks sain liini otsa tadi, kes asus meile yhendust tekitama. Selle kaigus esitas ta mulle miljon kysimust ja lopuks vastasin suvaliselt yes-no ning lootsin, et kogemata ei noustu toda eelmainitud esmasyndinut ohverdama. Mingil hetkel kargas sisse Sarah, sai aru, millega me tegeleme ja kukkus paaniliselt zestikuleerima. Tema teade - get a payment card. See misasi see on, jai mulle veel kergelt uduseks, aga ehk selgub siis, kui arve maksmine katte jouab.

Lopuks sai telefon yles seatud ja teatati, et kell 4 peaks see tootama. Vaikseks probleemiks osutus muidugi see, et telefoniaparaati meil veel polnud, aga Bill lubas ka selle hankida.

Tegin tood edasi ja siis helistati sellest Sotsiaalameti-taolisest asutusest tagasi. Tadi uuris telefoni teel veel infot, synniaegu, eelnevat Inglismaal tootamist ja muud sellist ning andis teada, et me peame oma sots.kindlustuse jaoks 22. oktoobril intervjuudele minema ja selleks terve posu pabereid kaasa votma. Muuseas ka registratsioonitoendi Home Office'ist. Tuleb valja, et kui raagiti, et Inglismaal saab alates 1. mai, 2004 vabalt tootada, siis tegelikult nad nii vabalt ikka ei moelnud. Accession state'ide kodanikud peavad ennast registreerima, £50 maksma ja alles siis voivad nad korralikult toole asuda.

See tadi tegi ka komplimendi minu ingliskeele oskuse kohta teatades, et see on vaga hea ja tal on raske uskuda, et ma esimest korda Inglismaal tootada yritan. Mina tanasin teda komplimendi eest ja lasin oma jutuga edasi ning alles hiljem joudis mulle kohale, et voib-olla tadi yritas mind vahele votta ja kahtlustab siiani, et tegelikult olen ma juba aastaid illegaalne immigrant olnud.

:::::

Neljapaevaks oli oma New Yorgi puhkuselt tagasi meie juhendaja Kate, kelle kae all mul onnestus ennast arvuti taha nihverdada ja natuke keerulisemate asjade kallal toole asuda. Suhteliselt monotoonne too oli see endiselt, aga vahemalt pidin vahepeal natuke ka oma aju kasutama. Ja numbreid ei pidanud enam kasitsi kokku looma! See oli suur saavutus!

Neljapaeva ohtuks oli plaanitud ohtusook tookaaslastega, kuna yks neist - Robyn, pidi 18 (!!!) saama ja yhtlasi pidid nad siis ka meiega tutvuma. Sellest ohtusoogist ei oska ma toesti midagi ponevat kirjutada, kuna seal tegelikult midagi eriti ei juhtunudki. Istumine pubis inimestega, keda sa hasti ei tunne, ei ole enamasti just vaga lobus. Ja ohtuks on inglisekeelne suhtlemine ka juba ysna kurnavaks muutunud, eriti kui saad paeval voorkeelseid sonumeid oma tooylesannete kohta.

Koju tagasi joudes yritasime telefoni seina yhendada, aga haalt ta tegema ei hakanud. Selle parast ei viitsinud ma eriti muretseda ja otsustasime reedel too juures asja uurida.

:::::

Reedel oli toopaev tapselt sama syndmustevaene, kui valja arvata see, et Raina kais lounal Billiga meie juurde arvutit viimas (mis osutus nii yrgaegseks, et Bill lubas meile parema hankida) ja lahendas telefonimoistatuse - paistab, et meie majas on olemas kolm telefonipistikut ja meie suutsime valida (loe: leida) selle, mis ei toota. Telefoni ymbertostmisel asus ta roomsalt toole ja aarmiselt larmakat haalt tegema. Ohtul oli mul isegi kaks telefonikonet - yks emalt ja teine Catherine'lt, kes kuskil Londoni laheduses elab.

Eile ryndasime ka kohalikku co-op (kooperatiiv???) kauplust ja yritasime sealt syya hankida. Aarmiselt keeruline protsess - toit naeb teistsugune valja! Puhastusvahendite hankimine oleks kerge, kuna need on tapselt samad, aga tuvastada, milline jogurt on toesti jogurt ja mitte mingi kahtlane rice pudding - see votab aega.

:::::

Hammastav! Olengi omadega loppu joudnud. Kaes on laupaev ja laheneb aeg, kus meid raamatukogu arvutite tagant minema lyyakse. Pean veel kribama kirja, kuhu panen oma telefoni ja aadressi. Kui teil tekib soov mulle helistada voi pakke saata, siis peab teil see voimalus olema!

Palju onne!

Onnitlused Urmetile ja Laurale tytre synni puhul!

Esmamuljed, 1

Eile laksime hommikul valja ja vaatasime natuke Shifnalis ringi. Hinnang - terve linn on tapselt nii imepisike, kui alguses tundus ja poolest paevast tuli meile maja juurde jargi Sarah (yks tookaaslastest), kes meile kontori katte naitas. Tema oli ka see, kes selgitas, kuidas kyte sisse kaib, naitas, kuidas sisse lylitada dusiboileri (duss kaib eraldi boileriga) elektrit, mis hommikul korgid valja loi ja tegi meile yldiselt selle maja mehhanismid selgeks.

Vaatasime kontori yle, tutvustasime ennast koigile ja otsustasime Telfordi poole (u 4 km Shifnalist) teele asuda. Meile seletati, kust rongi peale saada ja kuidas shopping centre yles leida. Rongist jaime me loomulikult maha, kuna laksime alguses valele poole ja otsustasime selle asemel, et uut rongi oodates kylmetada, hoopis sooma minna. Leidsime mingi vaikse kohviku, mis meid (mitte vaga kalli) omletiga onnistas ja yhtlasi seletas, kuidas Telfordi saada ja kust bussi peale saada. Kuna bussipeatus oli lahemal ja bussiajad teada, siis valisime selle variandi.

Buss peatus kohe Telford Shopping Centre'i korval, mis oli vaga hea, kuna selleks hetkeks oli kohutavalt sadama hakanud ja me pidime ainult viis sammu tegema, et varju alla saada. Siinne vihm on kummaline - kui Eestis hakkab koigepealt tibutama, siis sajab, siis jalle tibutab ja siis jaab jargi, siis siin hakkab padukas sadama, vaatad viie minuti parast aknast valja ja juba paike paistab. Varsti vaatad uuesti aknast valja ja jalle sajab jne jne

Igal juhul veetsime me pool paeva shopates ja otsisime pohiliselt adaptereid taga. Lopuks me need ka leidsime, aga loomulikult ainult sellised, mis europistikutest britipistikud teevad, samas kui meil oli vastupidist jubinat vaja, et mobiile laadida ja muid selliseid elutahtsaid toiminguid teostada. Nii olimegi sunnitud hirmsa raha eest uued laadijad ostma. Porssad! Asja iroonia seisneb selles, et kui emale teatasin, et ta voiks meile paar adapterit otsida, teatas ta, et nende firma myyb neid!

OK, pean lopetama. Jatkub hiljem!

Saabumine Telfordi

Lend oli nagu lend ikka. Vahemaandumine Prahas oli 5 tundi, aga selle kasutasime seiklemiseks. Yritasime Praha linna yles leida. Nagu hiljem avastasime, tegime praktiliselt poolele linnale tiiru peale, aga leidsime siiski lopuks kesklinna yles.
[vahemarkus: kaks Emily aktsendiga vaikest tydrukut segavad mu keskendumist, kuna istuvad korvalarvuti taga ja sosistavad omavahel. Peamiseks kommentaariks on: "Look how fast she's typing"]
Tanu sellele ekslemisele saime kesklinnas ainult paari maja vaadata ja asusime siis tagasi lennujaama poole orienteeruma. Me leidsime kyll mingi marsataolise asja, mis oleks meid 90 tsehhi krooni (45 EEK) eest lennujaama viinud, aga olime selleks liiga ihned, kuna linna olime (suure tiiruga!!!) ekselnud koigest 7.5 EEKi eest. Seega saatsin Lindale sonumi ja uurisin,kuidas kergemini/odavamalt lennujaama leida. Linda versioon tootas ja me leidsime ennast lennujaamast kaks tundi enne lennu valjumist ja koigest 6 EEKi vaesemana. Siis votsime kasile selle, mida koik lennujaamades viibijad varem voi hiljem teevad - tax free poodides lohnade nuusutamise. Leidsin endale uue lemmiklohna, aga kahjuks ei maleta enam, mis lohn see oli.

Teise lennu ajal olin juba suhteliselt uimane ja kell 1 oosel (seda siis Eesti aja jargi) maabusime Birminghamis. Loomulikult oli selleks ajaks vihma sadama hakanud. Raina kahtlustas kyll, et Billi vastas pole, aga tema oli siiski kohale ilmunud ja vedasime oma kotid tema autosse.

See autosoit oli ka ysna huvitav. Yks aspekt oli muidugi see, et liiklus oli valetpidi ja koik ringristmikud tuli labida vasakult. Aga eriti tore oli see, et kiirtee oli natuke remondis ja yleval olid 40 margid. Mina siis vaatan, et Bill soidab kyll kiiremini ja kiikan tema spidomeetrile. See naitab 40. Alles siis joudis mulle kohale, et ilmselt kaib siinne liiklus miilides. See teadmine tuli kasuks natuke aega hiljem kui vaatan, et Bill soidab 90ga. Jalle laks natuke aega mooda, enne kui ma tulin selle peale, et seda 1,6ga korrutada. Siis klammerdusin turvavoo kylge.

Maja, kus me elame on hammastavalt suur. "Kolme magamistoaga" on selle kirjeldamiseks muidugi liialdus, kuna kolmas tuba on 2x2m karp, aga siiski on ta paris suur. Majas on suur kook (seal peaks siis see tappidega taht olema) ja sellest eraldi veel soogitoa-taoline nurk. Nii et esmamulje oli kyll positiivne.

Kui me aga lopuks magama laksime, muutus olukord natuke ebameeldivamaks. Punkt 1 - tekke polnud (tanud emale ja Mairile, et ma siiski magamiskoti kaasa votsin). Punkt 2 - maja oli hirmuaratavalt kylm. Mahkusin siis kotti ja votsin veel kollase jaki ka peale, aga siiski oli ropult kylm ja praeguseks (15. sept) olen endale suutnud nohu hankida.

Naljakaid aspekte oli seal mitu - kraanikaussi oli topitud mingi kahtlane plastmasskauss. Nagu me hiljem avastasime, on see vist ainuke abinou selleks puhuks, kui kuum ja kylm vesi eraldi kraanidest tulevad. Vannituppa astumine meenutas purjus ambliku kylastamist, kuna igal pool rippusid mingid noorid. Nagu ilmnes kasutati neid noore nii tulede syytamiseks kui boileri toolepanekuks.

Meil on aed! Koos lillede, tomatite ja peetidega. Ja aias on ka mingi vaike kuur, tegelikult paris armas. Aed pole muidugi selline nagu meil, kus ka aega viita saaks - pigem on seal need vaikesed peenra- ja murujupid, et sul natuke ilusam aknast valja vaadata oleks.

Shifnal ise (see on siis see linnake, kus me elame ja tootame) on imepisike. Yhelgi majal pole rohkemat kui kahte korrust ja nad on koik sellised armsad - pruunist kivist, korstende ja hoolitsetud aedadega.

4,5 päeva

Minu äralennuni on aega neli ja pool päeva. Karta on, et need 115 tundi veedan ma paanikas. See paanika pole isegi seotud sellega, et ma Eestist lahkun ja võõral maal elama hakkan või sellega, kuidas ma seal hakkama saan. Pigem tuleneb paanika sellest, et pole selge, kuidas ma kõik asjad selle ajaga tehtud saan. Juba ma olingi sunnitud ära jätma Silveri sünnipäeva, sest ma lihtsalt ei suuda kahes kohas korraga olla. Ja sellest on tõesti kahju. Ilusat veerandsajandit, Silver!

Ma tahaks enne lahkumist näha veel Edet ja ema ja venda ja Lindat ja Mairit ja Krid ja kõiki tartukaid ja... Hmmm, paistab, et lahkumispeost polnudki erilist kasu! Aga ei, tegelikult ikka oli küll. See andis võimaluse ametlikult hüvasti jätta. Et ma tahan rohkem suhelda lähedaste inimestega pole mitte selleks, et jälle rääkida, kuidas ma varsti lahkuma hakkan. Pigem hoopis selleks, et ma suudaks maksimaalselt ilusaid mälestusi endaga kaasa võtta ja meenutada seda, milleks sõbrad tegelikult on.

:::::

Ma pole praegu suuteline korralikke eestikeelseid lauseid kokku panema. Kuidas pagana moodi ma suutsin 70 lk bakalaureusetööd kirjutada kui praegu ei saa kahe lõigugagi hakkama. Masendav! Aga ilmselt on targem praeguseks lõpetada.

Viimane päev

Olen tööl viimast päeva ja viimaseid tunde. Kõik vajalik (ja ilmselt ka ühtteist ebavajalikku) on Kaissale üle antud. Arvuti on isiklikest failidest tühjaks tehtud, varsti tühjendan ka history ja cookie'd. Läbi on!

Lõpuks ometi hakkan tajuma, et midagi on muutumas. Viimase kuu jooksul olen tegutsenud, et tööl otsad kokku tõmmata, et Inglismaale sõiduks asjad korras oleks, et kõik lahkumiseks kõik korras oleks, aga ma pole sealjuures aru saanud, et varsti olen kolmeks aastaks Eestimaalt kadunud. Aga nüüd, kui olen oma viimase kolme aasta töökohalt lahkumas, tekib küll tunne, et "Appi, mida ma teen?" Siin oli tegelikult äärmiselt mõnus töötada ja arvata võib, et teist nii head ülemust ei leia ma enam kuskilt. Kui ma juhuslikult muidugi ise enda ülemuseks ei hakka, millisel juhul ma oleks (ainult enda jaoks, muidugi) parim ülemus üldse.

:::::

Mida ma lähipäevade jooksul tegema pean:
- minema Czech Airlinesi kontorisse, et sealt ära tuua Heiko piletid ja uurida enda piletite kohta (märkus: Heiko piletitel pole minu omadega muud seost kui see, et nad ühest samast firmast pärit on)
- korterit koristama
- täna õhtul elu nautima (mis koosneb ilmselt koju ja magama minekust, aga... to each his own)
- kontorist läbi käima, et paberid korda saada
- natuke keskooli Country Study materjale uurima
- Shaunale ja tema õele bussijaama vastu minema
- Hellast Hundist kontrollima, et nad ikka kindlasti mu õllekõrvalise kraami nimekirja kätte said
- mitte arvama, et kõik on ära unustanud, et nad reedel Hella Hunti tulema peavad.